Meediamajad Äripäeva raadiost: meil jäävad uudiseid lugema inimesed

Äripäeva raadio andis uudiste lugemise täielikult üle tehisarule. Teised suured meediamajad ütlevad, et nende eetris jääb uudiseid lugema inimene, kuigi taustatöös kasutavad tehisaru juba kõik.
Viimane inimese loetud raadiouudis läks Äripäeva raadios eetrisse möödunud reedel. Edaspidi loeb Äripäeva uudiseid ette robot.
"Üllatavalt paljud olid kriitilised ja üllatavalt palju olid mures. Ja ma saan sellest aru, aga ta läheb järjest paremaks. Ta teeb seda 99 protsenti hästi," sõnas Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Äripäeva raadio uudistetoimetajat ei koondatud, vaid tema töö muutus. Ta vaatab tehisaru tekstid enne roboti eetrisse laskmist üle ja intervjueerib stuudios saatekülalisi.
"Kui õhtused raadiouudised meil tulid tehisaruga, siis me tegelikult koondasime ühe töökoha, sest seda tegi valdavalt üks inimene, kes siis pidi minema. Eks iga tööandja otsib või ka inimene ka samamoodi otsib sellist efektiivsust, mida tehisaru võiks talle anda," lausus Mandel.
Kuku raadio tehisaru eetrisse lasta ei plaani. Ajakirjaniku hääl ja käekiri on meediaorganisatsioonile suur väärtus, ütles Postimehe peatoimetaja asetäitja Indrek Kiisler.
"Kai Vare või siis Siiri Mihkelson on omaette suured kaubamärgid ja inimesed lähevad neid kuulama raadiost just sellepärast, et seal on kosta Kai Vare häält. Inimesed ootavad ka seda, et võib-olla uudistelugeja natukene eksib, sest ka see on osa inimlikkusest. Aga kui meid teavitavad masinad, siis seda on lihtsalt kole kuulata," ütles Kiisler.
"Rahvusringhäälingu jaoks on ikkagi väga oluline see, et uudiste osa oleks ka inimeste poolt tehtud. Mitte ainult sellepärast, et me peame seda kvaliteetsemaks lahenduseks, vaid ka sellepärast, et meie hinnangul inimestele meeldib ikkagi vaadata inimesi, kuulata inimesi," sõnas ERR-i uudistetoimetuse juht Joosep Värk.
Kõikides toimetustes on tehisaru siiski ammu kasutusel. See kirjutab ümber intervjuusid, analüüsib dokumente ja tõlgib.
"Näiteks saadetest, raadiosaadetest, podcastidest sellise sisu leidmise tööriistad ja loomulikult erinevad otsingud registritest," ütles Delfi tegevtoimetaja arenduse ja innovatsiooni alal Tarmo Paju.
Kui robot saab hakkama taustatööga ja raadioeetris, siis kas AI-ga võiks luua ka veatu välimusega teleuudiste ankru, kes on kogu interneti läbi lugenud? Maailmas on katsetatud.
"Me USA-st teame telekanaleid, kus uudiseid loeb ainult AI nii-öelda genereeritud kujutis. Aga see ei ole veel see, et Johannes Tralla või Priit Kuusk on "Aktuaalse Kaamera" ankru rollis ja võtavad seal Kristen Michalit ette," lausus Paju.
"Ajakirjanduse mõte on ikkagi see, et inimene teeb inimesele ajakirjandust," sõnas Kiisler.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"









