Akusalvesti võimaldab elektrienergiat salvestada, et seda saaks hiljem tarbida või näiteks kõrgema hinna hetkel elektrivõrku tagasi müüa. Uuest aastast muutub aga Eleringi ülekandevõrgu võrguteenuste hinnakiri ja taastuvenergiaettevõtted on mures, et märkimisväärselt kasvavad ka  elektrisalvestite jaoks rakenduvad võrgutasud.

Taastuvenergia ettevõtte Enery regulaatorsuhete juhi Mihkel Annuse sõnul pärsib see uute akusalvestite rajamist Eestisse.

"Salvestid toovad lõpptarbija jaoks elektri hinda alla ja kõik tarbijad lõpuks võidavad sellest, kui Eestis võetakse salvestid rohkem kasutusele," toonitas Annus.

Ta tõi näiteks, et Leedus on akude kasutamine võrgutasude struktuuri tõttu mitu korda odavam kui Eestis. "Kui Eestis muudetakse salvestite kasutamine kallimaks, siis loomulikult liiguvad süsteemile vajalikud ja tarbijale kasulikud investeeringud Eestist mööda."

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk selgitas, et hinnakirjamuudatus ei ole suunatud otseselt akusalvesti omanike vastu, vaid muutub lihtsalt tasude struktuur. 

"Meil on Eleringi võrgutasu, mis koosneb mitmest hinnapaketist. Akuspetsiifilisi hinnapakette meil ei ole. Uuest aastast muutuvad hinnapakettides võimsustasude ja edastustasude vahelised proportsioonid ja teatud klientidele, eelkõige akusalvestite omanikele on siis selle hinnamõju teistsugune kui teistele klientidele," rääkis Kilk.

Selgituseks veel, et võrgutasu koosneb elektrivõrgu valmisolekut katvast võimsustasust ja elektri edastustasust, viimasest on akuomanikud vabastatud.

"Seaduse järgi vabastati akude omanikud edastustasukomponendist, aga nendega seonduvad võrgukulud jäid ju alles. Seega oli kaks valikut: kas paluda, et teised kliendid tasuksid akudega kaasnevad kulud ehk edastustasu, mis jääks Eleringil muidu saamata, või siis jagame need võimsuse ja edastuse vahel ümber selliselt, et iga klient ikkagi maksab temaga seonduvad kulud. Mulle tundub, et tegelikult on õiglus siin ikkagi jalul," arutles Kilk.

Kilk lisas, et uue proportsiooni on heaks kiitnud ka konkurentsiamet. "Järelikult see ilmselt vastab kõige paremini õiglase jaotuse printsiibile," tõdes Eleringi juht.

Energiaettevõtted on pöördunud oma murega ka kliimaministeeriumi poole. Energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo ütles, et tasakaalu otsimine käib, et oleks tagatud investeerimiskindlus nii energiaettevõtetele kui Eleringile.

"Ma täitsa saan aru, et selleks, et tulevikus oleks Eestis energia soodsam ja hinnatippe oleks vähem, vajame täiendavaid akuparke ja salvestust. Aga teistpidi ka Eleringi kulud peab kaetud saama: me ju kõik tahame, et meil võrk toimis. Ma vaatan, kas meil on võimalik leida selline tasakaal, et Elering saab oma võrgutasud kätte, saab võrku investeerida ja teisalt ei muutuks uued akupargid turukonkurentsis liiga ebaefektiivseks," rääkis Keldo.