Raadi endisel sõjaväelennuväljal alustas tööd Lõuna-Eesti suurim päikesepark, mille 74-megavatine võimsus katab paberil poole Tartu linna kodude elektrivajadusest. Samas tähendab suvine päike ja elektrihindade kukkumine tootjale teravat tasuvusriski.

"Kindlasti selliste projektide puhul tuleb väga hoolikalt läbi mõelda, millal sa toodad, millal sa müüd ja millal sa salvestad. Kindlasti neid nii-öelda mahalülitamisi on ka omajagu," ütles Estiko grupi tegevjuht Kristo Seli.

Teadlaste hinnangul seisab Eesti elektrivõrk paradoksi ees, et kuigi suvine tootmine surub börsihinna alla, toob täiendavate jaamade liitmine kaasa uued kulud tarbijale.

"Kui me lisame elektrijaamu ehk päikeseparke ja energiat tuleb nendest juurde, siis see võiks elektri hinda alla viia. Samal ajal võrku tulevad lisaseadmeid juurde, mis teeb võrku keerulisemaks, ja sealt võib võrgutasu kasvada," lausus Tallinna tehnikaülikooli elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi professor Ivo Palu.

Põhiprobleem on tootmise ja tarbimise ajaline nihkes olemine.

"Me ei saa suvist jaanipäeva päikest võtta kaasa endale jõuludesse ja seal oleks vaja mingisuguseid teistsuguseid lahendusi," märkis Tartu Ülikooli füüsika instituudi direktor Toomas Plank.

Kuigi võrgu tasakaalustamiseks vajatakse üha enam salvestust, ei plaani riik arendajatele kohustuslikke ettekirjutusi teha, jättes surve turuhindade kanda.

"Kuna majanduslikult on ka palju mõistlikum teha hübriidparke – kui päike paistab, saada soodsat energiat päikesepaneelidest, salvestada see ära ja siis müüa seda turule, kui tulevad need hinnatipud. Võidab nii arendaja, võidab ka pikas vaates tarbija, kes saab endale soodsama elektrihinna," lausus energeetika- ja keskkonnaminister Erkki Keldo.

Estiko plaanibki Raadile rajada suuremahulise akupargi juba järgmise suve keskpaigaks. Nii näitab Raadi projekt, et päikeseenergia tulevik on hübriidlahendused, mis aitavad elektri hinda hoida mõistlikuna ka siis, kui päike ei paista.