Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja ütles, et arengukavas on kolm põhifookust: valmistuda uue tootmise liitumiseks, tugevdada tarbimiskeskustes ühendusi, et olla valmis uute tarbimiste tulekuks ning suurendada võrgu kriisivalmidust.

Praktikas tähendab see, et peaasjalikult ei ole tarvis rajada uusi liine, vaid rekonstrueerida enda varasemat, eelmise sajandi keskelt pärit võrku, et see vastaks tänapäeva nõuetele ja oleks palju suurema läbilaskevõimega.

"Kriisivalmidus tähendab nii füüsilist kaitsmist, ennetamist kui ka taastamise kiirendamist ehk erinevate varude mahu kasvatamist," lisas Kebja.

Elering arvestab võrgu arengukavas 1500 megavati uue tootmisvõimsuse lisandumisega ning arengukava kohaselt kasvab elektritarbimine suuremates linnades nagu Tallinn, Tartu, Pärnu, aga ka Jõhvi.

"Põhiajend, miks me võrgu arengukava üle vaatasime, oli see, et meil on elektritootmisse päris palju uusi elektrijaamasid vaja Eestisse juurde ja meil on vaja kaasas käia Tallinna, Tartu ja selliste suuremate koormuskeskuste tarbimise kasvuga," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk.

Elering vaatab koostöös Elektrileviga üle, kuhumaani rajada kasvava tarbimise tingimustes põhivõrku ehk suurema pingega võrku ja kus on Elektrilevil optimaalne oma võrguga olla.

"Ehk kas tasub vedada üks jäme juhe või kümme jaotusvõrgu peenemat juhet," selgitas Eleringi juhatuse liige Reigo Kebja.

Sellisel teel kulude optimeerimine annab Kebja sõnul võitu üle 50 miljoni euro, mis investeeringutelt kokku hoitakse.

Tuleviku elektrijaamad asuvad hajutatult üle Eesti

Kilk märkis, et seni on tarbimine kasvanud Eesti peale keskmiselt umbes ühe protsendi aastas, aga erinevus maapiirkondade ja linnade vahel on suur. Linnades lisandub uut tüüpi tarbimiste juurdekasv, näiteks viiakse kaugküttevõrke üle elektrile ning suureneb elektriautode laadimine.

Värske arengukava paneb paika, mida on vaja võrgus teha, et uusi elektrijaamasid liita. Praegu on Kilgi sõnul süsteemis päris palju elektrijaamu, aga suur osa neist asub Virumaal - need on vanad põlevkivielektrijaamad, mis tulevad turule aina vähem ja lähevad tasapisi kasutusest välja.

"Selle asemele tulevad jaamad üle Eesti hajutatult," lausus Kilk ja lisas, et megavattides võimsust võrreldes varasemaga väga palju juurde ei tule, kuid see tuleb teistesse kohtadesse.

Eleringi hinnangul oleks mõistlik, kui kümne aasta pärast oleks Eestis kokku veidi üle 2000 megavati juhitavaid elektrijaamasid ja üle 2000 megavati ilmastikust sõltuvaid, aga soodsaid elektrijaamasid.

"4000 kuni 4500 megavatti võiks Eestile olla esialgu piisav kogus. Praegu on natuke üle 3000," sõnas Kilk.

1000-megavatisteks andmekeskusteks ei ole Eesti valmis

Arengukavas ei sisaldu tulevased andmekeskused, kuid Elering analüüsis, kui suures ulatuses oleks võimalik neid võrguga liita.

Kuna sünkroniseerimisprojekti raames on tuumikvõrk väga tugevaks tehtud, on Kilgi sõnul näha, et mõnesaja megavatiseid andmekeskusi on võrguga sõlmpunktides lihtne liita ja võrk on selleks valmis.

"Küll aga pole ta valmis, et tulevad 1000-megavatised andmekeskused, Eesti süsteem on ikkagi väike," tõdes Kilk.

Arengukava maksumust ei soovinud Kilk välja tuua, märkides, et jämedalt pool sellest tuleb elektritariifist ja teine pool on võimalik saada toetus- ja abirahadest.

Kebja ütles, et võrgutariifi osa investeeringutest on lähimal viiel aastal 80-90 miljonit eurot aastas.