Eesti varustuskindlus on praegu tagatud, kuid probleem tekib järgmisel kümnendil, kui juhitavaid tootmisvõimsusi läheb süsteemist välja rohkem, kui turg ise juurde ehitab. Samal ajal kasvab  elektritarbimine ja lisanduvad riskid, nagu ühenduste katkemine naaberriikidega või pikk vaikne ja pilvine periood, mil tuulest ja päikesest ei tule märkimisväärset toodangut.   

Eestis on kokku lepitud, et ühiskonnale on vastuvõetav kuni kaheksa sellist tundi aastas, mil kogu tarbimist ei pruugita suuta katta. Eleringi eelmise aasta varustuskindluse aruande kohaselt võib see standard tulevikus täitmata jääda ning EL-i elektrituru määrus annab riigile sellises olukorras võimaluse sekkuda, et luua võimsusmehhanism, mis on avatud kõikidele tehnoloogiatele.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles, et üksnes elektri müügist teenitav tulu ei anna investorile piisavat kindlust, et rajada jaam või salvesti, mida läheb vaja vähestel tundidel aastas.

Eleringi selgituse kohaselt ei tee turg üksi investeeringut, sest ainult elektri müügist teenitav tulu ei anna investorile piisavat kindlust, rajamaks jaama või salvestit, mida läheb tarvis vaid üksikutel tundidel aastas. Nii tekib risk, et võimsus puudub just siis, kui seda kõige rohkem vaja on.

"Turuülene võimsusmehhanism võimaldab anda pikaajalise investeerimissignaali uute võimsuste rajamiseks ning olemasolevate võimsuste renoveerimiseks. Avalik konsultatsioon on esimene samm, mille eesmärk on luua valmisolek ajaks, kui  varustuskindluse analüüsid näitavad, et Eestil on uusi elektrijaamu vaja," lausus Sapp. 

Eleringi plaani kohaselt arvutatakse kõigepealt välja, kui palju kindlat võimsust süsteem vajab. Seejärel korraldatakse vähempakkumine, kus pakkujad konkureerivad hinnaga ja võidab see, kes on nõus hoidma võimsust kättesaadavana kõige madalama hinnaga.  

"Konkurents peab näitama, millised lahendused suudavad vajaliku varustuskindluse tagada kõige väiksema kuluga," ütles Sapp. 

Võitjad saavad lisaks elektrituru tulule tasu ka võimsuse eest ning vastutasuks kohustuvad nad vajalikul hetkel olemas olema. Kui nende turult saadav tulu ületab kokkulepitud piiri, võib võimsustasu väheneda. Kui aga kohustust ei täideta, ootab neid trahv.

Lahendus on tehnoloogianeutraalne ja avatud kõigile nõuetele vastavatele osalejatele. Elering põhjendas, et nad ei soovi toetada üht konkreetset tehnoloogiat, vaid mehhanism on avatud kõigile ressurssidele, mis suudavad varustuskindlusesse panustada, olgu selleks elektrijaamad, energiasalvestid või tarbimise juhtimise lahendused.

Esimesi vähempakkumisi kavandatakse 2028. aastaks

Eestil on juba praegu olemas riigiabi luba strateegilise reservi rakendamiseks kuni aastani 2035. Eleringi selgituse kohaselt sellest ei piisa, sest strateegilises reservis osalev jaam ei tohi elektriturul kaubelda.

Lisaks lubab turuülene mehhanism konkureerida nii olemasolevatel kui ka uutel ressurssidel ja annab pikaajalise tulukindluse. Eleringi tellitud analüüsi kohaselt on see ainus lahendus, mis annab uute võimsuste rajamiseks pikaajalise investeerimissignaali ja hoiab ära töökorras jaamade enneaegse sulgemise. Seepärast tugineb plaan just turuülesele mehhanismile.

Plaan näeb ette, et esimesed vähempakkumised võiksid toimuda alates 2028. aastast. Enne seda tuleb aga pidada avalikke konsultatsioone ja lisaks on tarvis seadusi muuta, Euroopa Komisjonilt riigiabi luba saada ning reeglid kokku leppida.

Vähempakkumised ei hakka toimuma igal aastal, vaid ainult siis, kui turul pole piisavalt juhitavaid ressursse.

Mehhanismi kulud katavad lõpuks elektritarbijad riiklikult kinnitatud jaotusmetoodika alusel, kuid Eleringi kinnitusel tarbijate arvele uusi tasuridu ei lisandu, sest kulud kaetakse juba olemasolevalt varustuskindluse tasu realt. Makseid hakatakse tegema alles siis, kui hangitud võimsus on valmis ja elektrisüsteemile kättesaadav, mis võiks praeguse hinnangu järgi toimuda kõige varem alates 2033. aastast. 

Samuti rõhutas Elering, et tegu ei ole automaatse püsikuluga ning mehhanism ei asenda elektriturgu.

Elering, kliimaministeerium ja konkurentsiamet ootavad avaliku konsultatsiooni käigus ettepanekuid turuosalistelt, investoritelt, tarbijatelt ja teistelt huvirühmadelt hiljemalt 12. novembriks.