Prokuratuur kahtleb, kas seksuaalkurjategijate fotode näitamine kaitseb lapsi paremini
Prokuratuur toetab justiitsministeeriumi plaani tõhustada lastega töötavate inimeste taustakontrolli, kuid kahtleb, kas laste vastu seksuaalkuritegusid toime pannud inimeste dokumendifotode lisamine karistusregistri päringutele lapsi tegelikult paremini kaitseb. Prokuratuuri hinnangul aitaks seksuaalkuritegude kordumist vähendada eelkõige ravi ja teraapia, mille võimalusi Eestis napib.
Justiitsministeerium saatis kooskõlastamisele lastekaitseseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta lastega töötavate inimeste taustakontroll senisest lihtsamaks ning tõhustada laste kaitset seksuaalkurjategijate eest.
Eelnõu järgi saaksid tööandjad kontrollida lastega töötavate inimeste tausta automaatselt kord kuus, mitte teha päringut käsitsi vähemalt kord aastas, nagu kehtiv seadus ette näeb. Kui kontroll näitab, et töötajal on lastega töötamise piirang, teavitatakse sellest ka sotsiaalkindlustusametit.
Lisaks soovib ministeerium, et karistusregistri vastuses kuvataks dokumendifoto inimesest, kellel on lastega töötamise piirang alaealise vastu toime pandud kontaktse seksuaalkuriteo tõttu.
Prokuratuur leiab, et foto lisamise tegelik mõju laste kaitsele on küsitav. Ministeeriumi seletuskirjas põhjendatakse muudatust muu hulgas võimalusega, et lapsega töötada sooviv inimene esitab tööandjale vale isikukoodi ning tööandja ei kontrolli tema isikut tõendavat dokumenti.
Prokuratuuri hinnangul on selline olukord vähetõenäoline. Lisaks mööndakse seletuskirjas, et avalikel seksuaalkurjategijate registritel ei ole seksuaalkurjategijate retsidiivsuse vähendamisele positiivset mõju. Prokuratuuri hinnangul ei selgu seletuskirjast piisavalt, kuidas aitaks fotode lisamine lapsi oluliselt paremini kaitsta.
Prokuratuur peab oluliseks ravi ja teraapiat
Prokuratuur toetab eelnõu üldist eesmärki, kuid leiab, et laste vastu toime pandavate seksuaalkuritegude ennetamisel tuleks suunata rohkem ressursse vaimse tervise teenustesse, nõustamisse, ravisse ja spetsialistide koolitamisse.
Prokuratuuri hinnangul aitab just toimepanijatele vajaliku teraapia ja ravi pakkumine vähendada seksuaalkuritegude kordumist. Samas napib Eestis reaalseid ravivõimalusi ja sobivaid sotsiaalprogramme nii vanglas viibivatele kui ka vabaduses olevatele süüdimõistetutele.
Prokuratuur möönab, et kavandatavad muudatused ei halvenda senist olukorda, kuid seab küsimärgi alla selle, kui palju aitavad need lapsi paremini kaitsta.
