Eestis on rohkem kui 11 000 inimest, kellel on keelatud lastega vahetult kokku puutuda. Neist enam kui 6000 inimesele kehtib piirang eluaegselt. Justiitsminister Liisa Pakosta sõnul on aga praegu karistusregistrist keeruline aru saada, millise kuriteo eest on inimene piirangu saanud. Seetõttu on kavas lisada kõige raskemate lastevastaste seksuaalkuritegude toimepanijate andmete juurde ka dokumendifoto.

"Et teha see vahe ühiskondliku õiglustunde, aga ka lastekaitse huvides selgemalt sisse, et selle kõige raskemaid kuritegusid sooritanud inimese tunneb ära sellest, et tal on ka see foto juures. Tõsi, see on ka praegu jälgitav paragrahvide järgi, aga me oleme saanud tagasisidet, et see on liiga keeruline inimestele," ütles Pakosta. Foto aitab Pakosta sõnul kontrollida ka inimese isikusamasust.

Karistusregister ei muutu siiski kõigile avalikuks ning päringu tegemiseks peab endiselt teadma inimese isikukoodi. Vandeadvokaat Liisi Jürgeni sõnul on kaheldav, kui palju aitab foto lisamine lapsi kaitsta.

"Pildi järgi isiku tuvastamine tavakasutajale ei ole lihtne. Analüüsida tuleb ka, milline on funktsionaalsus - karistusregistris ma ei kujuta ette, et hakkab selline Google'i pildiotsingulaadne funktsioon tööle. Ja isegi kui ta hakkab, siis tuleb arvestada mitme asjaoluga. Esiteks, et me ei jätaks ohtlikku isikut tuvastamata, sest välimus muutub. Või teiseks, et me ei stigmatiseeriks täiesti süütut inimest selle pildimaterjaliga. Lisaks tuleb arvestada, et kõik sellised meetmed ei lahjendaks meie ohutunnet," rääkis Jürgen.

Õiguskantsleri kantselei kiidab muudatusettepanekut.

"Lastevastased seksuaalkuriteod on rasked kuriteod ja mõju ohvrile on ränk ja pikaajaline. Seepärast on tervitatav, et otsitakse võimalusi, kuidas neid tegusid ennetada ja kahju ära hoida," nentis õiguskantsleri kantselei laste ja noorte õiguste osakonna juhataja Andres Aru.

Lisaks fotodele plaanib riik muuta lastega töötavate inimeste taustakontrolli automaatseks. Praegu peavad tööandjad kontrollima töötajaid vähemalt kord aastas, edaspidi teeks süsteem seda iga kuu. Sotsiaalkindlustusameti sõnul on kontrollimine juba praegu lihtne.

"Praegune süsteem töötab küll, kui on tööandjatel see teadlikkus, et nad peavad enne lapsega töötava isiku töölevõtmist kontrollima," selgitas sotsiaalkindlustusameti järelevalve juhtivspetsialist Aasa Harjak.

Andmekaitse inspektsioon tervitab registri ajakohastamist, kuid hindab veel, kas muudatused tagavad ka eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse. Uus süsteem peaks jõustuma alles 2030. aastal. Pakosta sõnul on viivituse põhjuseks rahapuudus.