Foto kuvamine karistusregistris aitab tööandjal, lapse seaduslikul esindajal ja sotsiaalkindlustusametil veenduda, et päringu tulemus puudutab õiget inimest. Muudatus on oluline näiteks juhul, kui lapsevanem palkab lapsele eraõpetaja ja leiab tema isikukoodi avalikest allikatest. Foto aitab isikut tuvastada ka siis, kui tööle kandideerija ütleb või kirjutab oma isikukoodi ise, kuid ei esita isikut tõendavat dokumenti.

Lastega töötamise piirang kehtib inimesele, kes on toime pannud laste vastase kontaktse seksuaalkuriteo, näiteks vägistamise. 

Muudatuse eesmärk on kaitsta lapsi senisest paremini seksuaal- ja teiste ohtlike kurjategijate eest. Praegu peavad tööandjad vähemalt kord aastas kontrollima karistusregistrist, kas lastega töötaval inimesel on lastega töötamise piirang.

"Mida lihtsam ja mugavam on sellist kohustust täita, seda suurem on tõenäosus, et tööandjad seda ka teevad," seisab eelnõus.

Kontroll muutub automaatseks ja sagedasemaks

Edaspidi ei pea tööandja kord aastas karistusregistrisse lapsega töötava isiku nime ja isikukoodi sisestama. Selle asemel kontrollib süsteem lastega töötavaid inimesi automaatselt kord kuus. Selleks ühendatakse automaatne kontroll töötamise registriga ning tööandja peab märkima, millised tema juures töötavad inimesed puutuvad lastega vahetult kokku.

Tööandjale edastatakse kontrolli tulemus lihtsa jah- või ei-vastusena. Kui töötajal on lastega töötamise piirang, saab sellest teada ka sotsiaalkindlustusamet, kes kontrollib, kas tööandja on piirangut järginud.

Lapsega töötav isik on inimene, kes oma töö või tegevuse tõttu puutub lapsega vahetult kokku. See tähendab lapsega suhtlemist, tema juhendamist, õpetamist, hooldamist, nõustamist või temaga tegelemist teenuse osutamisel.

Selliste inimeste hulka kuuluvad näiteks õpetajad, treenerid, lasteaia töötajad ja teised inimesed, kelle tööülesanded eeldavad lastega vahetut kokkupuutumist. Lastega töötavaks võib pidada inimest ka siis, kui ta töötab asutuses, mis ei ole mõeldud ainult lastele, kuid puutub seal oma töö tõttu lastega vahetult kokku.

Kõik, kes lastega kokku puutuvad, pole lastega töötavad inimesed

Samas ei loeta lastega töötavaks kõiki inimesi, kes lastega kokku puutuvad. Näiteks müüjat, klienditeenindajat või tavalist linnaliinibussi juhti ei peeta üldjuhul lastega töötavaks inimeseks, sest nende töö ei eelda lastega vahetut ja püsivat tegelemist.

Teisiti on näiteks koolibussi või ekskursioonibussi juhiga, kes veab kindlat lasterühma ja puutub lastega oma töö tõttu vahetumalt kokku. Lõpliku hinnangu annab tööandja, kes peab arvestama inimese tööülesannete ja nende iseloomuga.

Eelnõus on kirjas, et praktikas on esinenud olukordi, kus lastega töötamise piiranguga isikud on sattunud näiteks kooli kojameheks või bussijuhiks.

Automaatne kontroll saab hõlmata ainult neid inimesi, kes töötavad ametikohal, kus nad puutuvad lastega vahetult kokku. Seetõttu tuleb inimene kontrollitavate nimekirjast eemaldada kohe, kui ta lõpetab sellise töö tegemise.

Karistusregister ei muutu avalikuks

Ministeerium viitab eelnõus uuringutele, mille järgi ei ole avalikel seksuaalkurjategijate registritel olnud positiivset mõju kuritegude korduva toimepanemise vähendamisele. Osa uuringuid viitab siiski sellele, et avalik register võib vähendada esmakordsete kuritegude riski. Ministeeriumi hinnangul võib fotode lisamine aidata inimestel ohtlikku isikut ära tunda ja hoiatada tema eest ka lähedasi.

Siiski ei muuda fotode lisamine registrit avalikuks. Päringuid saavad endiselt teha vaid seaduses nimetatud isikud: tööandjad, lapsega töötamiseks tegevusluba väljastavad asutused ja lapse seaduslikud esindajad.

Seaduse kavandatav jõustumisaeg on 1. juuni 2030.