Prokuratuuri kinnitusel oli Hanningi ülesandeks jagada koonduslaagri vangid töövõimelisteks ja nendeks, kes saadetakse gaasikambritesse. Süüdistuse kohaselt oli Hanning teadlik ka sellest, et vange lasti regulaarselt maha ning et inimeste surnuks näljutamine oli süstemaatiline, vahendasid Yle, BBC jt.

Hanning alustas tööd Auschwitzi koonduslaagris 1942. aastal, kui ta oli 20-aastane, ning natside kuritegusid uurinud ekspertide kinnitusel töötas ta seal vähemalt 1944. aasta augustini.

Mees ise on tunnistanud, et töötas Auschwitzis valvurina, kuid mõrvades osalemist ta eitab.

Kui Hanning süüdi mõistetakse, võidakse teda karistada 3- kuni 15-aastase vabadusekaotusega, kuid tema vanust ja ka edasikaebustele kuluvat aega arvestades on vähetõenäoline, et ta ka reaalselt vanglasse paigutatakse.

Käesoleval aastal jõuab Saksamaal kohtusse arvatavasti veel kolm juhtumit, mis puudutavad kunagisi koonduslaagri töötajaid. Kõik süüdistatavad on vanemad kui 90 aastat. Kusjuures kaht juhtumit käsitletakse noortele mõeldud kohtus, sest süüdistavad olid Auschwitzis töötades alaealised.

Kokku töötas Auschwitzi koonduslaagris 6500 inimest ning aja jooksul on neist kohtus süüdi mõistetud vähem kui 50.

Kui varem käsitles Saksamaa kohtu- ja õigussüsteem suurt osa koonduslaagrite töötajaid kui käsutäitjaid, siis viimaste kohtuprotsesside algatamine on otseselt seotud Sobibori koonduslaagri kunagise valvuri Ivan Demjanjuki juhtumiga.

Demjanjuk mõisteti 2011. aastal süüdi massimõrvale kaasa aitamises hoolimata sellest, et polnud tõendeid, mis oleksid viidanud mingile konkreetsele tema poolt sooritatud kuriteole.

Sisuliselt jõudis kohus Demjanjukki süüdi mõistes järeldusele, et süüdimõistva otsuse tegemiseks piisas vaid koonduslaagris töötamise faktist ning selle tõlgenduse alusel on viimastel aastatel algatatud ka teisi kohtumenetlusi.

Demjanjuk, kes oli oma otsuse edasi kaevanud, suri 2012. aastal Saksamaal asuvas vanadekodus.