Kolmandik kalanduse europrojektidest katkestati, poes jätkab võimutsemist importkala ({{commentsTotal}})

Riigikontrolli hinnangul ei ole eurotoetused aidanud olulisel määral suurendada tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähkide toodangut. Maaeluministeerium on seejuures jaganud raha projektidele, mis ei olnud jätkusuutlikud.

Maaeluministeeriumist öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et eesmärk oligi jagada raha uutele tegijatele, kuid seejärel tabasid valdkonda ootamatused.

Rimi kauplusteketi kalaletist leiab küll eestimaist kala, kuid valdavalt on nii Rimis kui ka teistes poodides saadaval importkala. Rimi pressiesindaja Katrin Bats ütleb, et viimaste aastate jooksul on kodumaist kala küll aina rohkem, kuid kindlasti oleksin nad valmis seda rohkem sisse võtma, kui seda vaid oleks.

"Seda me muidugu näeme, et kala ostetakse palju, selle vastu on huvi suur ja ma arvan küll, et me oleks avatud pakkumistele, kui oleks kodumaist kala rohkem pakkuda," kinnitas Bats. "Me oleme ikkagi suur kett, meil on päris mitu poodi ja meie kliendid eeldavad, et nad saavad igapäevaselt ühte või teist kaupa, mida nad on harjunud seal nägema."

Riigikontroll avaldas täna auditi, kust selgub, et Euroopa kalandusfondist aastatel 2007-2013 saadud 17 miljoni euroga ei ole suudetud tehislikes tingimustes kasvatatud kala ja vähi toodangut kasvatada. Poole selle raha eest on ettevõtted rajanud nüüdisaegseid tootmishooneid ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, kuid vaatamata tootmisvõimsuse kasvamisele 4300 tonni juurde, on toodang ainult 800-900 tonni.

"Niiöelda päriseluline probleem on, et tootmisvõimsused ei ole veel täiel võimsusel tööle hakanud. Kalade kadu, suremus kasvandustes on suur, aga riigikontroll näeb, et kindlasti üks põhjus on see, et riik ei ole oma projektide valikuga suutnud valdia välja projekte, mis oleksid majanduslikult elujõulisemad ja ka perpektiivsemad," kritiseeris riigikontrolli tulemusauditi osakonna vanemaudiitor Viire Viss.

Viss lisab, et 64-st projektist kolmandik katkestati ja see raha läks kaduma. Maaelu ministeeriumi kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron ütles, et toetuste jagamisel lähtutigi põhimõttest tuua turule uusi tegijaid.

"Me võtsimegi tookord endale eesmärgiks tuua sinna sektorisse uusi tegijaid ja loomulikult seal tulevad erinevad ootamatused, mis meid tabasid. Oli ka ju finantskriis, riigikontroll toob ise selle välja, algajatel olid väga suured probleemid omafinantseeringuga," selgitas Petron.

Petron lisas, et kuna viimased toetused said jagatud eelmisel ja üle-eelmisel aastal, siis ei saagi veel väga suurt mahtude kasvu olla ning ministeerium loodab, et see kasv veel tuleb.

 

Toimetaja: Merilin Pärli



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: