Aasta (eelmisest auditist) on möödas, riigikontroll ütleb, et tööd on tehtud, aga tulemust ei ole. Miks nii?

Riigikontroll ütleb ka, et tulemust on. Kui me vaatame eelmisel aastal riigikontrolli toodud märkusi ja sellel aastal toodud märkusi, siis ma võtan ühe näite: riigi kaitseinvesteeringute keskusele oli 36 märkust, nendest märkusest tänaseks on kõrvaldatud ja ära parandatud 32, neli on jäänud. Osa neist võib-olla ei olegi võimalik parandada, sest seal on juba vanad lepingud peal.

Me oleme palganud eraldi tiimi inventeerimiseks, me oleme muutnud raamatupidamise sise-eeskirja, me oleme andnud ülesande nüüd läbi viia täisinventuur. Kõik need tegevused, mis me oleme teinud aasta jooksul ja mis on praegu tegevuskavas kinnitatud, need peavad andma riigikontrollile kinnituse, mida nemad ootavad, et ka raamatupidamislikult on asjad korras. Me teame, et sisuliselt on asjad korras.

Te ütlesite reedel, et maksumaksja raha on igal juhul läinud õigesse kohta. Kui me riigikontrolli kriitikat loeme, siis see ju sisuliselt tähendab seda, et kui meil on varude osas selline segadus, nagu riigikontroll kirjeldab, siis me ei tea seda, kas see, mille eest on makstud, on ka päriselt olemas.

Me teame, et mille eest me oleme maksnud ja mis peab olema meil kohal, see on meil olemas. Hästi lihtsalt öeldes – me teame väga täpselt, mitu haubitsat meil on, mitu mürsku meil on, me teame laoseisu. Küsimus on pigem selles, et ajas vara väärtus muutub ja kogu varade ja varude arvestuse puhul on kaitsevägi ikkagi kolossaalselt suur. Ma möönan seda, et vaatamata suurusele peavad kaitseväes asjad korras olema.

Riigikontrolli soovitus võtta ajutiselt tegevus kaitseministeeriumisse on õige, ma sellega kindlasti nõustun, me võtame selle kaitseministeeriumisse, teeme ise asjad korda ja siis anname kaitseväele tagasi.

Mis see siis tähendab, kui pikaks ajaks niimoodi jääb?

Me oleme vaadanud ka teiste ministeeriumite kogemust, näiteks haridusministeerium võttis harno ehk haridus- ja noorteameti kogu finantsjuhtimise üle, tegi korda, andis tagasi. Reeglina pool aastat, aasta. Me loodame, et saame sama kiiresti kaitseväest ülevõetavad asjad korda teha ja kaitseväele tagasi anda. Kaitsevägi peab ikkagi vastutama selle eest, et mürsud on olemas ja et kõik need on ka õigesti loetud.

Kaitseasutuste juhid on andnud mõista, et nemad ei plaani tagasi astuda, kaitseministeeriumi kantsler on ka sama teinud. Kas te endal näete mingit vastutust selles olukorras?

Teate, ma vastutan iga päev Eesti riigikaitse eest kogu meeskonnaga. Aga loomulikult, me vaatame asjadesse sisse. Lõpuks on nendesamade varude ja varade inventeerimisel ju keegi konkreetne inimene, kes on mingisuguse töö tegemata jätnud, nii et loomulikult me vaatame ka seda. Vaatame siseauditiga, vaatame sisekontrolliga ja meie asi on tagada Eesti rahvale kindlus, et kõik, mis peab Eestil olema Eesti riigi kaitsmiseks, on ka olemas.

Kas see tähendab, et kaitseministri ametis te jätkate igal juhul?

Senimaani kuni peaministri ja parlamendi usaldus on. Poliitikas on alati niimoodi, et kui parlament otsustab, et sa sellele kohale enam ei sobi, siis tuleb selle koha pealt ära minna.

Riigi majandusaasta koondaruande auditis leidis riigikontroll kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuses hulgaliselt tõsiseid probleeme, mis suurendavad nende hinnangul riigi raha ja vara kuritarvitamise riski. Näiteks on auditi hinnangul kaitseotstarbelised varud valesti kajastatud.