Teist aastat toimub Tallinnas kaitsetööstusmess Defense Week. Kolmandik osalejaist on Eesti ettevõtjad. Paljude toodang on Ukrainas kasutusel juba aastaid. Seda, kas riik on rahastanud nende toodangut, nad ei ütle - see on salastatud.

Saja miljoni eest aastas rahastab riik toodangut, mille meie ettevõtted on välja pakkunud, Ukraina vajalikuks pidanud ja kaitseministeerium koos kaitseinvesteeringute keskusega heaks kiitnud. Küsimus on - mille alusel heaks kiitnud?

"Kriteeriumitega üldjoontes me võime olla rahul. Kuidas käib see otsustusprotsess, siin ma ei oska kaasa rääkida. Kindlasti oleks hea teada, kuidas otsustusprotsess käib, et järgmistes projektides ettevõtted oskaks ennast ette valmistada," lausus Eesti kaitsetööstuse liidu tegevjuht Kalev Koidumäe.

"Kaitseministeerium teab päris täpselt, kelle käest mida on ostetud ja kuhu see on läinud. Selles suhtes mingeid küsimusi ei ole. See, et nende ettevõtete identiteeti varjatakse - viimaste päevade valguses -, peaks olema ka üsna selge. Kas mul on midagi plaanis ette võtta või muuta selles - esialgu mitte," ütles kaitseminister Martin Herem.

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu hinnangul pole salastamine, eriti pärast otsuste langetamist, põhjendatud.

"Riigieelarve kontrolli komisjon on ka küsinud korduvalt neid materjale, et kuidas see jaotus on tegelikult ka ettevõtete vahel. Aga neid me saanud ei ole," sõnas Reinsalu.

Riigikaitsekomisjoni esimees Peeter Tali (Eesti 200) ei tea ka ise, kuidas raha jagatud on. Ta lubas, et komisjon hakkab uurima, kas raha on läinud ettevõtetele, mis ise toodavad ja testivad oma toodangut Ukrainas.

"Et nad saavad oma toodangut parandada ja arendada sõja tingimustes. Meil on see oskusteave olemas. Kui meil on vaja, me saame enda heaks toota. See oli see poliitiline tahe. Nüüd peame vaatama tõenäoliselt sinna sisse - kas sellest tahtest on saanud päris asi või on see lihtsalt äri," ütles Tali.

Riigikontroll oma lõppenud auditis tehingutesse süvenenud pole ega oska öelda, mis on salastamise alused.

"Tahaks rõhutada, et alati ei saa lugeda kogu teavet salastatuks. Seal võivad olla osa aspekte, mis on salastatud ja mida tulebki kinni katta ja mitte avalikkusega jagada. Aga see ei takista kuidagi kogu projekti raamistikku, valikukriteeriume avalikkusele kommenteerimast," ütles riigikontrolli peakontrolör Ines Metsalu-Nurminen. 

Eesti kaitsetööstuse käive eelmisel aastal oli 750 miljonit. Kaks kolmandikku tuli ekspordist.