Riigikogu kehtestas aktsiisimäärade tõusugraafiku etteulatuvalt aastani 2020 ilma sisuliste põhjendusteta, seisab õiguskantsleri otsuses.

"Kuna tähtajalist maksuregulatsiooni saab ebasoodsamaks muuta vaid erakorralistel põhjustel, piiras parlament sellise regulatsioonitehnikaga järgmise riigikogu koosseisu võimalusi aktsiisimäärasid muuta," leiab Madise.

Sel kombel poliitika põlistamine seab õiguskantsleri hinnangul ohtu demokraatia põhimõttest tuleneva parlamendi õiguse ajakohastada poliitilisi valikuid vastavalt rahva tahtele.

Madise sõnul otsustab ta, kas vaidlustada tähtajaliselt kehtestatud maagaasi aktsiisimäärad, pärast seda, kui riigikohus on analüüsinud alkoholi aktsiisimäärade ennaktõusu menetlemise käigus tähtajalise maksuregulatsiooni kehtestamise piire.

Samas jõudis õiguskantsler järeldusele, et maagaasi aktsiisi tõstmine iseenesest ei ole põhiseadusega vastuolus. Madise hinnangul ei ole ettevõtetel antud juhul õigustatud ootust, et aktsiise ei muudeta. Lisaks peab riigikogule säilima tegelik võimalus otsustada maksupoliitika üle ja suunata eelarvepoliitika kaudu riigielu, märkis Madise.

"See ei saa minna kohtute kätte," sõnas ta.

Viimaks märkis õiguskantsler, et oleks valmis vaidlustama maksutõususid, mis oleksid liialt järsud ja mida ei oleks inimesed seega võimelised tasuma, kuid praegune gaasiaktsiisitõus liialt järsk ei ole.

Uus koalitsioon otsustas tõsta maagaasi aktsiisimäärasid praegu kehtivalt 40,52 eurolt 1000 kuupmeetri kohta 25 protsenti igal aastal kuni 2020. aastani, mil aktsiisimäär oleks 79,14 eurot 1000 kuupmeetri kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt laekuks aktsiisi tõstmisel 2018-2020 riigikassasse lisatulu vastavalt 6, 11 ja 19 miljonit eurot.

Aktsiisimäärade tõusu tõttu pöördusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja gaasimüüja AS Eesti Gaas õiguskantsleri poole palvega analüüsida aktsiisimäärade tõstmise põhiseaduslikkust.