ERR-i portaal kirjutas sel nädalal, et eelseisvatel riigikogu valimistel tuleb tasuda ühe kandidaadi eest kautsjonit 946 eurot. Arvestades, et erakond võib maksimaalselt esitada 125 kandidaati üle riigi, siis täisnimekirja esitamisel tuleb tasuda kautsjoni 118 250 eurot.

Õiguskantsleri poole pöördus erakonna Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond esimees Märt Meesak, kes palus analüüsida riigikogu valimise seaduse § 30 lõike 5 põhiseaduspärasust. See säte kehtestab, et erakond või üksikkandidaat kannab enne kandidaatide registreerimiseks esitamist rahandusministeeriumi arveldusarvele kautsjonina summa, mille suurus on valimiste väljakuulutamise aastal valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär iga registreerimiseks esitatud isiku kohta.

Õiguskantsler märkis, et see säte ei ole vastuolus põhiseadusega – ei valimiste üldisuse
põhimõttega ega erakonnapõhiõigusega.

"Kautsjoninõue ei piira ülemäära riigikogu valimistel kandideerimise õigust. Üksikkandidaadile või erakonnale makstakse kautsjon tagasi, kui kandidaat osutub valituks või saab valimisringkonnas hääli vähemalt poole lihtkvoodi ulatuses või kui erakonna kandidaadid koguvad üleriigiliselt kokku vähemalt viis protsenti häältest."

Madise selgitas, et kautsjoninõude peamine eesmärk on vältida olukorda, kus liialt palju hääletajaid jääb esinduseta, sest nad on oma hääle andnud nimekirjale või üksikkandidaadile, kes valimiskünnist ei ületa ning riigikogusse ei pääse.

"Riigikohus on pidanud põhiseaduspäraseks (sh proportsionaalseks) riigikogu valimistel varem kehtinud kautsjonit, mis oli kaks korda suurem kui praegu kehtiv kautsjon. Varem kehtinud seadus sätestas kautsjoni suuruseks kahe kuu töötasu alammäära. Seda enam ei ole põhjust pidada ebaproportsionaalseks ühe kuu töötasu alammäära suurust valimiskautsjonit," leidis õiguskantsler.

Samas meenutas Ülle Madise, et tegi juba 13. juunil 2019 riigikogule ettekande, milles muu hulgas palus kaaluda kautsjoninõudest loobumist.

"Ühtlasi pakkusin välja, et üksikkandidaatide eest makstav kautsjon asendataks näiteks kindla hulga toetusallkirjade kogumise nõudega. Kandideerimisõigust kaitseks kõige paremini tegelikult see, kui kandidaatidele jäetakse mitu võimalust enda tõsiseltvõetavuse kinnitamiseks (mõnel kandidaadil võib olla lihtsam selleks kautsjonit maksta, mõnel allkirju koguda). See, mis on soovitatav, ei pruugi aga olla põhiseadusega nõutav."

Õiguskantsleri 2019. aasta ettekannet saab lugeda siit.