Põlevkivi arengukavas oli püstitatud kolm strateegilist eesmärki.

Arengukava sõnastas riigi huvina Eesti tarbijate tõrgeteta varustamise elektri- ja soojusenergiaga ning väärtustatud põlevkivitoodetega, rakendades põlevkivi kaevandamisel ja töötlemisel parimat võimalikku tehnoloogiat, kasutades põlevkivi ja sellega kaasnevaid loodusvarasid efektiivselt ning võimalikult väikese negatiivse keskkonna- ja sotsiaalse mõjuga nii, et põlevkivi jätkuks võimalikult pikaks ajaks ja oleks tagatud riigi julgeolek ning jätkusuutlik areng.

Esimene strateegiline eesmärk oli tagada Eesti varustatus põlevkivienergiaga ja kindlustada Eesti energeetiline sõltumatus. Eesmärk sai täidetud ja aastatel 2008–2015 oli Eesti põlevkivienergiaga vajalikul määral varustatud, mis kindlustas Eesti energeetilise sõltumatuse teistest riikidest.

Elektroenergeetika valdkonnas toimusid aruandeperioodil olulised arengud, mis avaldasid mõju ka põlevkivi kasutamisele. Põlevkivist elektri tootmise kõrval said olulisteks ka võrguühendused ning taastuvenergia arendamine. Kuid Eestis toodetavast elektrist moodustas valdava osa jätkuvalt põlevkivielekter ja seega oli endiselt tähtis tagada tootmiseks vajalik põlevkivivaru.

Teine strateegiline eesmärk oli põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine. Suurenes küll põlevkivi kasutamise efektiivsus põlevkiviõli tootmisel, kuid samas suurenes vähesel määral ka põlevkivist elektrienergia tootmisel tekkiva CO2 eriheite hulk. Eesmärgi täitmisel seega olulist näitajate paranemist ei toimunud, kuid valmis „Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030“, milles on kesksel kohal põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsuse tõstmine.

Kolmas strateegiline eesmärk oli põlevkivi kaevandamise ja kasutamise keskkonnamõju vähendamine. Põlevkivisektori ettevõtted tegid suuri investeeringuid ja arendasid kasutatavat tehnoloogiat eeskätt keskkonnamõju vähendamise eesmärgil.

Põlevkivi arengukava meetmete tulemustest selgub, et kuigi põlevkivitööstus tekitab olulist keskkonnamõju, on selle toimet looduskeskkonnale sobilike meetmete rakendamisel võimalik piisavalt leevendada. Mõjunäitajate analüüsi tulemused osutavad, et põlevkivitööstuse keskkonnamõju on küll ulatuslik, kuid juba saavutatud edusammude või edaspidiseks prognoositud tegevuse tulemuste põhjal on alust oodata negatiivse mõju vähenemist.