AK 26.–27. aprillil 2007: linn mässab

26. aprillil on Tõnismäele rahumeelselt meelt avaldanud inimesed muutunud vägivaldseks ja vadaalitsevaks. Öö jooksul rüüstatakse Tallinna kesklinn. Kuigi hommikuks näib olukord rahunevat, puhkeb mäss taas 27. aprilli pärastlõunal.
26. aprilli saate alguseks on pronkssõduri teema murdnud end saate avalooks. Siiski mahub saatesse ka teade Venemaalt, kes peatab oma osaluse Euroopa tavarelvastusleppes.

Tõnismäel pronkssõduri juures on rahulikult alanud rahvakogunemine võtnud agressiivse pöörde.
Kogunenud on arvatavalt tuhat pronkssõduri teisaldamise vastu protesteerivat inimest, kelle seas on ka agressiivselt meelestatud inimesi, kes püüdsid politseiahelikust läbi tungida.
Tavapolitseile saabus appi märulipolitsei.
Korrarikkujate taltsutamiseks lasti käiku kumminuiad. Umbes tund aega tagasi [kell 20 õhtul - toim.] oli Tõnismäele kogunenud sadu pronkssõduri vastu protesteerijaid. Kohal oli märulipolitsei. Politseinike suunas visati pudeleid, kive ja münte. Agressiivselt meelestatud püüdsid politseinike ahelast läbi tungida.
Põhiliselt oli tegu noortega, kes hüüdsid politseinike suunas hüüdlauseid ning skandeerisid “Häbi!” ja “Fašistid!”
Liiklus Tõnismäe ümbruses on suletud.
Saate ajal annab Tõnismäelt telefonireportaaži toimetaja Toomas Pott:
“Praegu antud hetkel hakkas just see rahvas, kes on raamatukogu juurde kogunenud, kõvasti skandeerima, sedasama “bazori” [häbi - toim.], mida me täna oleme mitu korda kuulnud. Ja põhjus, miks nad seda skandeerivad, võib olla selles, et kümme minutit enne üheksat palus politsei kõigil laiali minna ja siis nad hakkasid niimoodi karjuma. Võib-olla pöörduti nende poole veel kord. Aga mingisugused liikumised või et keegi sealt ära läheks, seda nagu ei ole. Päris lähedal ma ei ole, sest mind sinna ei lastud. Ühe lähedalelava majaelaniku abiga – ma tungisin tema korterisse ja tegelikult ma näen praegu päris hästi seda pilti, mis avaneb raamatukogu ees.
Ma ei näe telki ennast, näiteks. Rahvast on palju, aga nii politsei andmetel kui ühe meie ETV töötaja andmetel, kes on suutnud sinna platsile tungida, tegelikult tunni aja jooksul ei ole seda rahvast juurde tulnud, sest rahvast lihtsalt enam juurde ei lasta. Vastupidi – politseinikke tuleb juurde. Ma näen väga hästi neid inimesi. Nad on väga rahulikult. On nagu kaks vastasleeri. Ühes reas seisavad politseinikud ja teises reas seisavad need siia kogunenud inimesed, kes põhiliselt on raamatukogu ees tänavatel ja raamatukogu treppide peal. Ja seisavad politseinikud ja seisavad inimesed ja ootavad midagi. Konfliktsituatsioone ei tundu olevat. Ma tean seda veel, et enne üheksat korraks näidati veekahuri masinat rahvale ja ka see veekahuri masin on mulle kenasti näha, sest see seisab just siin Kaarli kiriku ees – valge, sinise triibuga auto. Ja ootab siis midagi. Praegu kolonnis tuleb minu silme all üks 50 politseinikku juurde. Mingisuguseid arenguid tundub, et esialgu ei ole. Jälle nüüd inimesed karjuvad. Üks inimene jooksis ahelikust välja. Politsei hakkab teda püüdma.”
Stuudiost jätkab Kadri Hinrikus: Täna varahommikust kuni tööpäeva lõpuni kulgesid Tõnismäel ettevalmistused säilmete väljakaevamiseks ja tuvastamistöödeks rahulikult. Pronkssõdur ja selle esine plats piirati taraga ja püstitati telk. Kella kuueni õhtul oli politseijaoskonda viidud vaid üheksa inimest.
Kaitseministeerium alustas ettevalmistustöid sõjahaudade tuvastamiseks Tõnismäel täna hommikul kella poole viie ajal. Kaevetööde ettevalmistamist valvas politsei eriüksus. Peaminister Andrus Ansip ja kaitseminister Jaak Aaviksoo ütlesid, et varajane aeg valiti ettevalmistustööde alustamiseks kaalutlusel, et linnaelu võimalikult vähe häirida.
“Kaitseministeeriumi poolt on kõige olulisem see, et ettevalmistustööd on jõudnud ka sellesse faasi, et me võime täna kinnitada, et väljakaevamised ja identifitseerimistööd toimuvad nii Eesti riigi seaduste kui ka rahvusvahelise tava kohaselt. Me oleme välja töötanud ka huvitatud osapoolte teavitamise skeemi ja võimaliku osaluse väljakaevamis- ja identifitseerimisprotsessis. Nii et ma arvan, et asjad olid arenenud lihtsalt nii kaugele, et nüüd tuli selle tööga peale hakata. Ja ma loodan, et kõik läheb edasi nii nagu on kavandatud,” ütles Jaak Aaviksoo.
Politsei andmetel pole Tõnismäel suuremaid vahejuhtumeid olnud. Väärteomenetlus on algatatud üheksal juhul ning tegemist on olnud avaliku korra rikkumistega. Varahommikul pidas politsei Tõnismäel kinni kolm Öise Vahtkonna liiget, ühe naise ja kaks meest, kes ei allunud politsei korraldustele ja sulgesid end autosse.
Põhja politseiprefekt Raivo Küüt ütles, et politsei suudab tagada linnas korra. “Politsei on täna Eestis piisavalt professionaalne, et saada hakkama niisuguste erakorraliste olukordadega ja täna ma usun küll, et me oleme suutelised avaliku korra igal juhul tagama. Politseil on olemas erinevad plaanid, erinevates situatsioonides toimimiseks,” selgitab Küüt.
Politsei hinnangul on alates kella kümnest Tõnismäel umbkaudu 60 inimest, kes uudistavad telki ja panevad lilli. Politsei soovitab aga inimestel mitte alluda võimalikele provokatsioonidele.
“Ma loodan väga, et inimesed ei allu niisuguste äärmuslike vaadetega isikute üleskutsetele, mis tegelikult oma sisus on provokatsioonid,” sedastab Küüt.
Peaminister Andrus Ansip ütles, et Tõnismäe identifitseerimistööde algust ei tuleks politiseerida. “On ju kõigile teada, et ebasobivatest kohtadest on sinna maetuid ümber maetud nii endistest idaploki riikidest, kui ka Venemaalt on see teada. Selles ei ole mitte midagi erakordset,” ütleb Ansip.
Peaminister kordas, et leppida ei saa sellega, et Tallinna kesklinnas on paik, kus ei ole võimalik tagada hauarahu. “Praegu me oleme alustanud identifitseerimistööde ettevalmistusega. Väljakaevamised algavad lähemal ajal. Ja edasised otsustused sõltuvad juba sellest, millised on väljakaevamiste ja identifitseerimistööde tulemused.”
Tõnismäel võib olla 14 hauda. Sõjahaudadesse hakkab identifitseerima kohtuarstlik ekspertiisibüroo koos kohtuekspertiisi ja kriminalistikakeskusega. Leitud säilmed viiakse morgi.
Anu Aaspõllu, kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse spetsialist, selgitab: “Ka morgis toimub säilmete uurimine. See tähendab siis seda, et uuritakse nende olukorda. Vaadeldakse, kas seal on ka mingeid eritunnuseid ka säilmete osas. Hinnatakse selle inimese pikkust, hinnatakse selle inimese vanust, sugu jne. Ja selle uuringu käigus võetakse ka DNA proovid.” Tõenäoliselt algavad väljakaevamised homme.
Pronkssõduri ümarlaud
Tallinna linnavolikogu pronkssõduri ümarlaud kogunes erakorralisele koosolekule, et ära kuulata valitsuse plaanid seoses Tõnismäele maetud Nõukogude armee sõdurite identifitseerimise ja ümbermatmisega. Ümarlaua töös osaleb 31 ühendust.
Tänasele koosolekule registreerus neist 27. Ümarlaua liikmete hulgas on ümbermatmise kui ka hauamonumendi teisaldamise pooldajaid ja vastaseid.
Tallinna linnavolikogu esimehe Toomas Vitsuti hinnangul on pronkssõdurist hauamonumendi juures toimetamisel valitud vale aeg ja see tekitab Eestis ebastabiilsust.
“Ma ei ole selles väga veendunud, et sealt üldse peaks ära viima. Ümarlaud on arutanud kahte varianti. Üks variant on see, et see memoriaalikoht ümber kujundada. Teine variant on see, mida ümaralaud arutab, et kaaluda selle monumendi paigutamist Maarjamäele,” selgitab Vitsut.
Vello Salo, soomepoiss: “Sammas sambaks, see kuulub sinna, kuhu ta paremini sobib kui Eesti rahvusraamatukogu ette. Sinna ei matud ühtegi eestlast nimme.”
Teine soomepoiss Uno Järvela lisab, et soomepoisid on oma seisukoha juba öelnud: “Sinna ta ei sobi ja oleks vaja paigutada mujale. Ja me oleme nagu rahul sellega, et ta läheb siiski sinna surnuaeda. Juhul kui seal hauas leitakse nüüd need langenute säilmed.”
AK erisaade 26. aprillil: rüüstamised ja vägivald linnas

Südaööks on Tõnismäel alguse saanud rahutused levinud üle Tallinna südalinna. Ka lauluväljaku kandis kogunevad viimastel andmetel Vene noorte kambad.
Praegu on selge, et Teises maailmasõjas Tallinnas langenud ja väidetavalt Tõnismäele maetud Nõukogude sõdurite hauapaigas ning selle ümbruses on rahu rüvetatud ja seda on ilmselgelt teinud Pronkssõduri niinimetatud kaitsjad.
Tõenäoliselt paarituhande pealiseks kasvanud, enamasti purjus noorte venelaste jõugud, kelle politsei Pronkssõduri juurest eemale tõrjus või kes sinna ei mahtunud, on massipsühhoosis ja viinauimas alustanud lõhkumist ja vandaalitsemist.
Kino “Kosmos” juures on lõhutud kaupluste aknaid. Ajalehekiosk “Kosmose” ees on tühjaks varastatud ja seest põlema süüdatud. Pärnu maanteel põlevad kõikvõimalikust prügist tehtud lõkked. Noored vandaalitsevad ja lärmavad.
Tund aega tagasi ummistas Pärnu maanteed purjus ja lärmav jõuk, mis liikus Vabaduse väljaku suunas, jätkates pudelitega loopimist ja akende purustamist. Pärnu maanteel on katkiseid alla ripnevaid elektrikaableid. Politseinikke aga tund aega tagasi seal näha ei olnud. Küll tõkestasid liikluse suured tuletõrje- ja päästeautod alates Liivalaia tänava ristmikust.
Samal ajal, kui sadadesse ulatuv vandaalide kamp linna südame poole liikus, oli ka palju rahulikke ja nagu mingi õppetunni üle elanud rahvast, kes massiliselt Pronkssõduri ja Tõnismäe piirkonnas eemale liikus.
Intervjuu politsei peadirektori Raivo Aegiga
Rahutused leivisid Tõnismäelt kaugemale. Kus kohas need kriitlised kohad veel linnas on?
Kriitilised kohad on ikkagi kesklinna piirkonnas. Vabaduse plats, kino “Kosmose” ümbrus ja noh lokatsioon on ikkagi ümber Tõnismäe kolmnurga.
Siseminister ja politsei on meile varem kinnitanud, et olukord on kontrolli all, aga millega selgitada seda, et vandaalitsejad lõhuvad linna peal aknaid ja autosid?
Millega seletada? Seletada sellega, et teatud hulk inimesi on enesevalitsuse kaotanud ja on leidnud väljundi ning elavad ennast välja.
Politseinikke Pärnu maanteel väga näha ei olnud või kuidas?
Politseinikud on olemas igal pool, kus on vandaalitsejad. Ülevaade on politseil olemas, kus nad liiguvad. Politsei kontsentreerib ja formeerib oma jõud vastavalt sellele, kus on neid vaja. See, et hetkeks ei olnud kontakti politseinike ja vandaalitsejate vahel, ei tähenda sugugi seda, et politseinikke ei ole.
Väidetavalt on kaks politseiniku ka vigastada saanud. Kas viga saanuid on rohkem?
Kaks politseiniku on kergemalt vigastada saanud, aga vigastused on sedavõrd leebed, et nad jätkavad oma teenistust. Vigastada on saanud inimesi teise poole pealt ehk nii-öelda vandaalitsejate poole pealt. Valdavalt kergelt, aga üks inimene on meie andmetel toimetatud ka haiglasse ravile.
Kuidas sellele vägivallale ja märatsemisele nüüd piiri panna?
Politsei toimetab oma tegevusi, me peame kinni vägivaldseid isikuid, toimetame nad politseiasutusse, tuvastame nende isikud, alustame menetlust, võtame vastutusele ja niimoodi see rahu ja kord taastatakse.
Kas on märgata, et linna peal suudetakse seda möllu rohkem ohjeldada? Või kuidas hetkeseis on?
Hetkeseisuga korrarikkujaid on, aga asi hakkab laiali hajuma ja nüüd ongi politsei ülesanne järgi jäänud vägivaldsed isikud elimineerida, toimetada nad politseiasutustesse ja nendega tegeleda.
Need ülejäänud inimesed, kes ei ole seal korrarikkumistes osalenud või ei ole osalised, nendel on paras aeg koju minna. Ja loomulikult kodust välja uudishimutsema pole mingit põhjust tulla, sest siin lihtsalt võib nende uudishimutsejate enda tervis sattuda ohtu, kui nad peaksid konflikti sattuma vandaalidega.
Kui palju neid vahistatuid on juba?
No vahistatute arv pidevalt kasvab. Ma võin öelda, et suurusjärk on 50–60 inimest.
Mis te televaatajale saate öelda? Kas inimesed võivad öösel rahulikult magada?
Kindlasti inimesed, kes on kodudes, saavad rahulikult magada, sest praegu on meeleavaldused valdavalt kesklinnas, kus meil ei ole teatavasti väga elurajoon, vaid pigem on seal asutused ja igasugused erinevad ärid. Kodudes saab olla julgelt, aga nagu ma ütlesin ei maksa kodust välja tulla.
Me loodame väga, et hommikuks on olukord normaliseerunud, inimesed saavad rahulikult tööle minna, jätkata oma tavapärast elu ja loomulikult on vaja hommikul siin erinevaid korrastus- ja koristustöid läbi viia.
Aga see takista inimestel jätkata oma igapäevaseid tegemisi ja toimetamisi.
Inimesed homme hommikul tööle ja kooli võiksid minna?
Nagu ma ütlesin, me loodame väga, et homme hommikuks on olukord normaliseerunud. Kui midagi peaks olema veel ärevust tekitavat, siis me loomulikult anname sellest inimestele teada, mismoodi käituda, kus kohas liikuda ja mis kohtadest hoiduda. Selles osas tahaksime me igati abistada seaduskuulelikke linnakodanikke.
Olukord Pronkssõduri juures on rahunemas
Korrarikkujate taltsutamiseks lasid politseinikud käiku kumminuiad ja pisargaasi. Kõlasid ka lasud. Protesteerijad loopisid korrakaitsjate suunas kive.
Kui Pronkssõduri juures hakkas hämarduma läksid politsei poolt käiku ka karmimad meetmed. Iga natukese aja tagant hoiatati protesteerijaid, et kui kohe laiali ei minda, siis aetakse jõuga laiali. Kuna inimmass ei liigtanud end, oli kuulda politseinike laske.
Kohalviibija kinnitustel kasutati pisargaasi, mille peale Pronkssõduri kaitsjad lasid käiku kõik teepervedel leiduvad kivid. Politseiautodesse toimetati vahistatud inimesi, veekahur suunati protesteerijate poole.
Viimast pool tundi tagasi veel käiku ei lastud.
Aina laienes ka see ala kuhu inimesi üldse liiklema ei lastud. Paljud olid pahased, kuna nad ei saanud koju. Liiklust Kaarli puiesteel ei seisatud, mööda sõitvatest autodest lasti signaali. Piirdeaia taha kogunes üha rohkem inimesi, kelle seas oli nii eestlasi kui ka vene rahvuse esindajaid.
Õhtul kella 20.00 ajal oli Tõnismäele kogunenud sadu Pronksõduri teisaldamise vastu protesteerivaid meeleavaldajaid. Kohal oli märulipolitsei.
Politseinike suunas visati pudeleid, kive ja münte. Agressiivselt meelestatud proovisid politseinike ahelast läbi tungida.
Põhiliselt oli tegu noortega, kes hüüdsid politseinike suunas hüüdlauseid ja skandeerisid “häbi” ja “fašistid”.
Liiklus Tõnismäe ümbruses on suletud.
Intervjuu: siseminister Jüri Pihli hinnangul võib politseioperatsiooniga laias laastus rahule jääda
Samas on rahustused Pronkssõduri juurest kaugemale kandunud?
No selge, kui selline rahvamass sinna kogunes, siis see läheb mööda linna laiali ja nad on sellises kõrgendatud meeleolus, siis võib tulla ette selliseid korrarikkumisi nagu on ette tulnud. Aga ma võin kinnitada, et politsei saab sellega hakkama. Püüame võimalikult ruttu nende sellise vandaalitsemise lõpetada, et kahjud oleksid võimalikult väikesed.
Kui palju neid vandaalitsejaid võib umbkaudu olla?
No vandaalitsejad ei ole kindlasti kõik, kes sinna kogunesid, aga võib öelda, et selliseid vandaalitsejaid on umbes sadakond.
Kui palju on teie andmetel praeguseks vigastatuid ja kui palju on vahistatud?
Kui me räägime politsei poole pealt, siis siin vigastatuid ei ole, aga sellises rüsinas nagu seal oli, kui need massid seal liikusid, võib arvata, et teise poole peal on vigastatuid, aga mitte ka palju.
Rahvas on ka osaliselt vist alkoholijoobes?
No kahjuks küll. Eks see vandaalitsemine ja poodide rüüstamine on ka seotud paljuski alkoholi saamisega, aga paraku see nii on, et teatud nooremapoolsemad inimesed lähevad üle käte ja hakkavad toime panema selliseid rasked kuri- ja väärtegusid.
Aga praeguseks on kinni peetud kuskil 30 inimest ja see arv kogu aeg suureneb. Ma arvan, et kontrollime situatsiooni koos politseiga ja võin öelda ka, et ega kõik reservid polegi meil veel välja toodud. Meil on veel siin jõudusid tagavaraks.
Te väidate siseministrina, et olukord veel kontrolli alt väljunud ei ole?
Ei ole väljunud ja ta stabiliseerub. Tekkis selline moment, kui rahvas läks sealt Pronkssõduri juurest ära ja hargnes linna peal. Siis võib olla ei suutnud politsei nii kiiresti reageerida, aga praegu, kus need grupid hajuvad erinevatesse linna piirkondadesse, reageerib politsei küllalt efektiivselt.
Kas teie arvates koordineeritakse praeguseid seaduserikkumisi kuskilt või kellegi poolt?
Ma ei usu, et neid rüüstamisi ja vandaalitsemisi väga koordineeritakse. See on pigem kambavaim, mis on kohapeal tekkinud. Kui seal on sees ideelisi inimesi, siis neid on mõnikümmend, aga mingit kindlat juhtimist pole kindlasti seal märgata.
Aga kas arvukas rahvahulk tuli teile mõnevõrra üllatusena või olite valmis selleks?
No me olime valmis selleks. Selleks olid need politseijõud ka kohale toodud ja politsei käitus siin väga professionaalselt, sest viimase hetkeni püüti säilitada rahu ja asja lahendada rahulikult. Aga kui politseinike hakati kivide ja muude esemetega loopima, siis olid nad sunnitud kasutama jõudu ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks.
Tõnismäelt on rahutused levinud üle linna. Kui suur on oht, et rahutused levivad üle Eesti?
Kuigi siin olnud teatud signaale, et kusagilt tuleb mingeid lisajõude, ei pea ma seda ohtu suureks. Me oleme vihjeid kontrollinud ja me ei ole leidnud kinnitust, et juurde oleks tulemas massiliselt täiendavaid toetajaid neile vandaalidele. Kui siis mõned üksikud.
AK 27. aprillil: rahutuste teine laine

President Toomas Hendrik Ilves ütles oma telepöördumises, et neljapäeval Tallinna "rüüstanud, laamendanud ja röövinud" inimesed olid kurjategijad. "Sellel kõigel ei olnud midagi ühist hauarahu või Teises maailmasõjas langenute mälestuse hoidmisega," ütles president "Aktuaalses kaameras" tehtud pöördumises.
"Öiseid kurjategijaid ei ühendanud mitte rahvus, vaid soov märatseda, lõhkuda ja röövida." Ilves vabandas nende inimeste ees, kes hakkasid ööl vastu reedet kahtlema, kas riik suudab neid märatsejate vastu kaitsta.
"Riik ei saa kõhelda ega ebaleda, kui on vaja taastada kord ja julgeolek. Avalik kord peab Eestis kehtima. Ilma selleta pole Eesti riik," märkis riigipea."Ärge aga otsige minu sõnadest süüdistust. Need on öeldud julgustamaks valitsust tegutsema kindlalt meie kõigi julgeoleku hoidmisel."
President lubas, et rüüstajad tabatakse, nende süü tõendatakse, neid karistatakse kiiresti ja karmilt. "Ma tänan kõiki politseinikke, kes töötasid eelmisel ööl Tallinnas. Üks neist, naispolitseinik, kes püüdis takistada kioski rüüstamist, lamab praegu luumurruga haiglas," lisas ta.
"Ma loodan kõigi lastevanemate ja õpetajate toetusele ja mõistmisele ning valmisolekule selgitada nii kodus kui ka koolis, et osalemine avaliku korra jõhkras rikkumises jätab pleki noore inimese kogu elule," ütles president.
Ilves palus kõigil hoiduda ärritavaist, ässitavaist, segadust külvavaist arvamusist ja üleskutsetest. "Eesti Vabariik ei vaja lõõpivaid, vaenu õhutavaid kommentaare, nagu ka mitte parastavaid ja poliitilist kasumit jahtivaid avaldusi."
Lisaks kutsus riigipea kõiki üles näitama kainet ja kalkuleerivat mõistust.
"Siit minu palve Eesti meediale: olgu need Vene meediakanalid mis tahes seisukohal – teie ei pea omakorda asja üles puhuma ja sääsest elevanti tegema! Olla tuleb ratsionaalne ja faktipõhine ning mitte üksikut sündmust kontekstist välja rebida, vaid kajastada üldist pilti ja olukorda."
Ansip: ei ole mõtet alustada oma noort elu viie aastase vangistusega
Tõnismäelt teisaldatud pronkssõdur on kaitseminister Jaak Aaviksoo sõnul politsei kaitse all ja püstitatakse esimesel võimalusel Filtri tänava sõjaväekalmistule Tallinnas. Väljakaevamistööde alustamine on Tõnismäel edasi lükatud. Möödunud öö rahutused ei väljunud siseminister Jüri Pihli sõnul kontrolli alt. Eeloleval ööl on kutsutud korra tagamiseks lisajõudusid.
Hauatähis Tõnismäel võeti hommikul kella viie paiku tükkideks ja viidi minema. Kaitseministri sõnul on monument praegu kaitse all. Kus täpsemalt, seda politsei ei avalikusta. Praeguste plaanide kohaselt viiakse monument esimesel võimalusel Filtri tänava kalmistule. Fotomontaaž näitab, kus asukohas see paiknema hakkab.
Tõnismäele jäävad tühja telki edasi piirama nii aed kui ka politseinikud. Väljakaevamised on edasi lükatud. "Väljakaevamised pidi algama kirikliku talitusega täna hommikul kell 10. See plaan on praegu peatatud ja edasine kava vaja ümbermõtlemist. Eriti arvestades seda, et kogu tegevus on teistel õiguslikel alustel ja vajab ilmselt planeerimist. Seal hulgas arvestades ka kujunenud julgeolekuolukorda," selgitab Aaviksoo.
Peaministri sõnul sooviti monumenti viisakalt teisaldada, kuid paraku tuli kiiresti tegutseda. Siseministri sõnul oli nii ulatuslikke rahutusi ette näha ja politsei tegutses oma võimete piires.
"Ma ei ütleks, et siin oleks olnud kaos. Ta oli teatud kohtades tõesti nii öelda…. ei sekkutud ja ei hoitud ära ega reageeritud koheselt eks ole. Kui me vaatame, kuidas teistes kohtades ja linnades, kus need asjad kulgevad nädalaid ja päevi ei saada neid kontrolli alla, siis ikkagi siin Tallinnas saadi need kontrolli alla suhteliselt lühikese ajaga," räägib Pihl.
Politsei peadirektori kinnitusel on politseil praegu olukorra kontrollimiseks piisavalt jõudu. Valmistutakse selleks, et ebameeldivad sündmused pole veel lõppenud. Politsei prefektuurid üle Eesti said korralduse saata Tallinnasse täiendavaid jõude. Politsei käes olevad videomaterjalid vandaalitsejatest kavatsetakse läbi vaadata paari päevaga.
Kuna tänaval märatsetajate seas oli palju noori, palutakse isikute tuvastamiseks ka õpetajate käest abi. Peaminister soovis täna õhtul protesteerimist plaanivatel noortel koju jääda. “Ei ole mõistlik alustada oma noort elu viie aastase vangistusega. Mõistlik on jääda koju, mitte minna kaasa provokatsioonidega,” toonitab Ansip.
Mäss algab taas
Tänavarahutused, mis on väidetavalt põhjustatud pronkssõduri teisaldamisest, on taas aktiviseerunud. Väljas on suured politseijõud, mis hoiavad südalinnas lahus noorte jõuke.
Huligaanid valasid värviga üle Anton Hansen Tammsaare kuju ja süütasid samas prügikasti. Toompeal riigikogu ees lärmas täna koolinoorte jõuk, kes nõudis välja peaminister Andrus Ansipit ja skandeerisid sõnaga "fašistid".
Rahvusraamatukogu ette kogunenud paarisaja pealise rahvahulga seas kähmlusi ei olnud. Siiski sulges politsei raamatukogu esise väljaku. Pääs Tõnismäele on piiratud. Piirdeaed pandi ka Toompea lossi ette.
Kuni Tõnismäele enam ei pääse, kogunesid noorte hulgad Vabaduse väljakule. Politsei taltsutas vastuhakkajaid ja ilmselgelt avalikku korda rikkunuid. On ka vahistatuid.
Kella 20.00 paiku taris politsei noored Pärnu maanteele, et neid seal hajutada. Siiski läks kähmluseks ja tekkis rüselus. Põgeneti Inglise kolledži uue spordihoone taha.
Sini-must-valgete lippudega üsna lapseeas marssijatega rongkäigu, mis samuti nüüd juba Pärnu maanteele suundus, üritasid politseinikud tagasi tõrjuda, aga umbes samal ajal kallati Tammsaare pargis värviga üle klassiku kuju ja vandaalitsejad süütasid prügikasti. Oli vaenulikku rüselemist ja tigedat sõnavahetust.
Täna kogunesid Tallinnas ühed, kes koristasid ja hindasid pronkssõduri kaitsjate tekitatud kahjusid. Praeguseks ulatuvad linnavalitsusele esitatud kahjunõuded 20 miljoni kroonini.
Teised kogunesid rahvusraamatukogu ette ja nutsid taga pronksõdurit. Kusjuures paljud ei uskunud, et mälestusmärki seal tõesti enam ei ole. "Politsei röövis pronkssõduri. Neil ei ole üldse õigust seda teha," ütleb raamatukogu ees seisev Slava. "Öeldi, et pronkssõdur viidi ära kell kolm. Mulle tundub, et rahvas seda ei usu ja see tähendab, et ta seisab ikka seal," on Slava kindel.
"Minu arust nad lihtsalt räägivad nii, et me siit lahkuksime. Et poleks seda, mis eile juhtus," leiab Andrei.
"See on täielik rumalus, et need laibad, mis olid juba kalmistul on tassitutd siia, ja nüüd 60 aasta pärast, tassime jälle sinna," sõnad Ljudmilla. Nii Ljudmilla kui ka Andrei ütlesid, et see, mis eelmisel ööl toimus oli vale ning näitas venelasi eestlastele agressiivsetena ja rumalatena. Paraku ei saadud tänagi hakkama vaenuta.
Hoopis ägedamad toonid tõi lavale Toompeale kogunenud Tallinna Vene koolide õpilased. Kooliõpilased nõudsid, et peaminister Andrus Ansip tuleks parlamendihoonest välja ja skandeerisid "fašistid".
Vabariigi valitsuse soovitust jääda eemale poliitiliselt palavatest punktidest levitasid täna oma klientidele mobiilioperaatorid. Nii koguneski päeval Hirve parki suhteliselt vähe eestlasi.
Rahvusraamatukogu eest eemale tõrjutud rahvahulk kogunes, aga Kaarli puiesteele. Tõnismäele pääs on taas piiratud.
Toimetaja: Marju Himma