Kui tänavatel on pakirobotid kaetud musta kaanega ja nende sabas kõnnib üldjuhul mõni inimene, siis Kultuurikatla robot näib palju sõbralikum: inimeste vahel ukerdab ta omapäi ja kaant tal peal pole, nii et iga soovija saab möödudes haarata kommi.

Robotile on kindlaks määratud kaks põhilist trajektoori, mida mööda ta Kultuurikatlas vaheldumisi sõidab – kõigepealt teeb ta koridori ühest otsast teise suure ringi ja siis pisut väiksema. Kui koridoris on vähe rahvast, siis ta võtab hoo üles ja võib mitu meetrit peatumata edasi kihutada, aga kui ministrid tulevad näiteks nõupidamiselt ja suunduvad lõunat sööma, siis läheb roboti töö keerulisemaks.

Pakiroboti ülesanne on inimestele mitte otsa põrgata, niisiis katsub ta tööle motiveeritult leida inimeste vahel ukerdades tühja kohta, kust oma teed jätkata. Vahepeal saabub koridori siiski selline rahvamass, et robot peab suisa seisma jääma.

Risto Hansen näitas, kuidas pakirobot Nunnu katlas töötab. Video: Siim Lõvi/ERR

Esimest korda robotiga kohtudes satuvad paljud inimesed segadusse, kuna ei oska kuidagi käituda – kas jätkata oma trajektoori või kõndida robotist kauge kaarega mööda? Riigikantselei Euroopa Liidu eesistumise nõunik Risto Hansen selgitas, et koos robotitega tänaval liiklemine on meie tulevik, niisiis peame õppima nende reaktsioonidega arvestama ja vajadusel pisut kõrvale astuma, et nende teekonda mitte häirida.

Oma tegevuses on robotid peaaegu täiesti autonoomsed, mis tähendab, et 90 protsenti ajast juhivad nad end ise ning ülejäänud kümnel protsendil võtab juhtimise üle operaator juhtimiskeskuses. Roboti saatjate ülesanne on tänavatel jälgida toimuvat, vajadusel seletada möödujatele, millega on tegu, ning panna kirja inimeste reaktsioonid.

Toiduvedude jaoks käib masina sisse termokott, et toit püsiks soojana. Mõnel ettevõttel on suisa nõue, et nende pitsad jõuaksid tellijateni kaheksa minuti jooksul. Autor: Siim Lõvi /ERR

Starshipi ärijuht Allan Martinsoni sõnul on robot linnapildis kujunenud juba nii igapäevaseks vaatepildiks, et umbes 80 protsenti jalakäijatest kõnnib mööda nagu robotit poleks olemas ning üldjuhul ei paku naljakas masin huvi isegi koertele. "See on kõige üllatavam, et me oleme näiteks Londonis sõitnud ringi väga vilkal pärastlõunasel ajal, kus palju inimesi kõnnib temast mööda. Mööda on läinud tuhandeid inimesi ja mitte ükski neist pole peatunud," rääkis Martinson. "Me olime isegi natukene solvunud, et nii lahe robot ja keegi ei peatu ega tee pilti! Aga inimestel on oma tegemised, nad tõstavad oma spordikoti üle roboti ja kõnnivad edasi, mis on tegelikult meie jaoks ka kõige parem variant." Tema sõnul üritatakse robotit programmeerida niimoodi, et robot arvestaks inimestega, mitte vastupidi.

Martinsoni sõnul jäävad mõnikord lapsed robotitega mängima, kuid pahatahtlikult keegi robotitega üldjuhul ei käitu. Robotit on püüdnud varastada vaid üks inimene: CNN-i reporter, kes tegi sellest uudisloo, kuid temalgi ei läinud vargus õnneks. "Sellist juhtumit, kus keegi oleks robotile kirvega löönud või ta katki teinud, sellist pole ühtegi olnud. Ütleme, et kümnest miljonist inimesest on see ikkagi päris hea tulemus, me arvasime oluliselt hullemat," sõnas ärijuht.

Starship Technologies' ärijuht Allan Martinson rääkis, et mõni aasta tagasi hullumeelsena näinud robotid on kindel tulevikusuund. Video: Siim Lõvi/ERR

Robotid saabuvad emalaevaga

Tänavatel vuravate robotite täpset arvu ei soostunud Martinson ütlema, kuid tema sõnul on arv kolmekohaline. Robotid hakkasid praegusel kujul ringi sõitma umbes kaks aastat tagasi ning selle aja jooksul on nad läbinud ligi 70 000 kilomeetrit 90 linnas ja 16 riigis. Lisaks Tallinnale sõidavad masinad ka Londoni, Hamburgi, Washingtoni ja Silicon Valley's asuva Redwood City tänavatel. USA-s viivad robotid inimestele koju peamiselt restoranitoitu ja pitsat, Euroopas sõidutavad lisaks kaubapakke ning peagi ka toidupoodide kaupu.

Kolmapäeval tutvustab Starship oma uut pakiveo lahendust, Mercedes-Benzi Robovani, mis hakkab pilootprojekti raames toimetama kohale Omniva pakke. Robovan on kaubik või emalaev, mis hakkab praeguse projekti järgi sõitma Kakumäele. Robotid tulevad üheskoos pakkidega välja ja asuvad neid inimestele kohale toimetama, samal ajal kui kaubikusse sõidab teine salk roboteid, kes on oma ülesande juba täitnud.

Pakirobotid hakkavad nüüd ka kaubikuga sõitma. Autor: Rene Suurkaev / ERR

Robotid pole kahe aasta jooksul välimuselt eriti muutunud, aga tarkvara nende sees on teinud tohutu hüppe. "Kogu lähenemine on algusest peale olnud ehitada robot, mis on suhteliselt odav, aga kogu see peale ehitatud tarkvara on see, mis teeb selle geniaalse töö ära," selgitas Martinson ja lisas, et tarkvara täiendavad nad iga päev kümneid kordi. "Ma arvan, et see tiim, kes siin tarkvara kirjutab – väga paljud inimesed on ka Skype’i taustaga – see on üks parimaid tarkvaratiime, mis üldse maailmas selles valdkonnas on."

Kuna tegu on pilootprojektiga, siis on praegu kõik robotid oma tehnoloogialt pisut erinevad, et selgitada välja parimad lahendused. Juba praegu on aga selge, et Starship Technologies on pakirobotite tänavatele toomisega avanud uue tööstusharu. "Ma mäletan neid aegu kolm aastat tagasi, kui enamik inimesi arvas, et me oleme peast sassi läinud – et okei, Skype’i tüüpidel on palju raha ja las nad siis teevad oma mänguasju," meenutas Martinson. Praeguseks tegutseb samas valdkonnas veel umbes 15 firmat, kellest enamik on alustanud peale Starshipi. "Meil ei ole mingit kahtlust, et kui me vaatame viis või kümme aastat edasi, siis neid roboteid on tuhandeid ja miljoneid maailmas ja väga palju asju, mida me tarbime, tulevad meie juurde robotitega," kinnitas Martinson.

Suure konkurentide arvu tõttu ei soovinud ta roboti tulevikusuundi põhjalikult paljastada, kuid tõdes, et nõudlus on terves maailmas nii suur, et tuleb vaid otsustada, millises järjekorras uutele turgudele siseneda.

Inimestele jäävad kaunid kunstid ja poliitika

Seda, et robotid võtavad ära inimeste töö, Martinson probleemiks ei pea, kuna tema sõnul asendavad masinad eelkõige lihttöid, mis pole inimestele niikuinii meeltmööda. Ta tõi näiteks mure isejuhtivate autode pärast, mis võtavad teenistuse autojuhtidelt, samas kui USA statistika näitab, et enamiku veoautojuhtide staaž ei kesta üle paari aasta: "See on ajutine töökoht ja nad tahavad kiiresti minna kuhugi mujale midagi tegema. Elupõliseid autojuhte on maailmas ikka üsna vähe ja nad kõik tahaksid, et veoautod ennast ise juhiksid."

Pakiroboti küljes on üheksa kaamerat ja hulk andureid, sest tal on vaja sentimeetri täpsusega teada oma asukohta. Autor: Siim Lõvi /ERR

Martinson soovitab noortel õppida programmeerimist, kuna tema sõnul on tulevikus kahte sorti töid: sellised, kus inimene ütleb arvutile, mida teha, ja sellised, kus arvuti ütleb inimesele, mida teha. "Parem on alati olla seal pool, kus sina ütled arvutile, mida teha," muigas ta.

Starshipi ärijuht rääkis, et on ise kasutanud juba veidi aega Amazon Echot ja praeguseks on tema jaoks täiesti normaalne jagada üle toa käsklusi Alexa-nimelisele digikõlarile, kuigi veel mõni aasta tagasi oleks see tundunud hullumeelsusena. "Me oleme igal pool fantastikas ju unistanud, et me elame toredamat elu ja robotid teevad meie eest midagi ära, me saame teha midagi ilusat, lugeda raamatut, luua kauneid kunste, tegeleda poliitika ja kõige muuga. Nüüd see aeg on käes, nii et ärme siis virise selle üle."