Praegu jalutab Mustamäel pakirobotite läheduses ka inimene. Starshipi eesmärk on, et masinad saaksid ise hakkama, kuid neid jälgiksid kuskil ekraani taga siiski operaatorid, kes vajadusel võtavad juhtimise üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Laias laastus umbes 80-90 protsenti sõidavad nad ise. /.../ Me ei üritagi ehitada roboteid, mis on täiesti 100 protsenti autonoomsed, et alati ainult ise juhivad, vaid on täiesti sobiv meie jaoks, et aeg-ajalt kaasatakse selle roboti juhtimisse operaator," sõnas Starship Technologiesi tegevjuht ja asutaja Ahti Heinla.

Tema sõnul sekkub operaator roboti juhtimisse põhiliselt teeületustel. Praegu on üldjuhul nii, et üks operaator jälgib viit robotit, kuid Heinla ütles, et seda arvu kavatsetakse kümne, kahekümne või sajanigi suurendada.

Liiklusseaduse muudatuse väljatöötamise üks oluline aspekt on see, et tegu on aparaadiga, millesarnast pole varem kõnniteedel liikunud.

TTÜ õiguse instituudi Euroopa õiguse professor Tanel Kerikmäe ütles, et tegelikult ei olekski see võrdsustatud otseselt ühegi teise liikuriga. "On väga palju uusi erinevaid liikureid, mis kategoriseeruvad juba olemas oleva liiklusseaduse alla, aga pakirobot on midagi täiesti uudset," nentis ta.

Professori ettepanek oli, et kasutusele võiks võtta eraldi pakiroboti definitsiooni.

"Selline erisus on ka pakiroboti juures, et tal ei ole ju juhti. /.../ Samas eristub ta täielikult ka iseliikuvast autost või muust sõidukist, mis liigub oma programmeeritud süsteemi kaudu, sest pakirobotis ei ole ka ühtegi isikut sees," selgitas Kerikmäe.

Nii Euroopas kui USAs vuravad Starshipi robotid juba mitmes linnas ringi ning teenivad ka raha. Huvi nende vastu on suur. Ahti Heinla kinnitusel kutsutakse neid aastas umbes 500 üritusele esinema ja roboteid näitama.

"Aastas on veidi üle 300 päeva, nii et ei jõua päris kõike. Meie robotid, robotite pildid ja intervjuud on olnud nii Wall Street Journalis, New York Timesis, BBC-s, igal pool, kõikides kohtades," lausus Heinla.