Üha enam tänaval vuravate pakirobotite tõttu tuleb liiklusseadust muuta ({{commentsTotal}})

Tallinnas Mustmäel tuleb tihtipeale jagada kõnniteed pakirobotitega. Kullerrobotite arendaja Starship Technologies saavutas eelmisel nädalal USAs töövõidu, kui Virginia osariik võttis vastu kõnniteel liikuvaid roboteid käsitleva seaduse, ja kuigi Eestis on sellised masinad veel reguleerimata, peaks lähiajal jõudma riigikokku vastav liiklusseaduse muudatus.

Praegu jalutab Mustamäel pakirobotite läheduses ka inimene. Starshipi eesmärk on, et masinad saaksid ise hakkama, kuid neid jälgiksid kuskil ekraani taga siiski operaatorid, kes vajadusel võtavad juhtimise üle, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Laias laastus umbes 80-90 protsenti sõidavad nad ise. /.../ Me ei üritagi ehitada roboteid, mis on täiesti 100 protsenti autonoomsed, et alati ainult ise juhivad, vaid on täiesti sobiv meie jaoks, et aeg-ajalt kaasatakse selle roboti juhtimisse operaator," sõnas Starship Technologiesi tegevjuht ja asutaja Ahti Heinla.

Tema sõnul sekkub operaator roboti juhtimisse põhiliselt teeületustel. Praegu on üldjuhul nii, et üks operaator jälgib viit robotit, kuid Heinla ütles, et seda arvu kavatsetakse kümne, kahekümne või sajanigi suurendada.

Liiklusseaduse muudatuse väljatöötamise üks oluline aspekt on see, et tegu on aparaadiga, millesarnast pole varem kõnniteedel liikunud.

TTÜ õiguse instituudi Euroopa õiguse professor Tanel Kerikmäe ütles, et tegelikult ei olekski see võrdsustatud otseselt ühegi teise liikuriga. "On väga palju uusi erinevaid liikureid, mis kategoriseeruvad juba olemas oleva liiklusseaduse alla, aga pakirobot on midagi täiesti uudset," nentis ta.

Professori ettepanek oli, et kasutusele võiks võtta eraldi pakiroboti definitsiooni.

"Selline erisus on ka pakiroboti juures, et tal ei ole ju juhti. /.../ Samas eristub ta täielikult ka iseliikuvast autost või muust sõidukist, mis liigub oma programmeeritud süsteemi kaudu, sest pakirobotis ei ole ka ühtegi isikut sees," selgitas Kerikmäe.

Nii Euroopas kui USAs vuravad Starshipi robotid juba mitmes linnas ringi ning teenivad ka raha. Huvi nende vastu on suur. Ahti Heinla kinnitusel kutsutakse neid aastas umbes 500 üritusele esinema ja roboteid näitama.

"Aastas on veidi üle 300 päeva, nii et ei jõua päris kõike. Meie robotid, robotite pildid ja intervjuud on olnud nii Wall Street Journalis, New York Timesis, BBC-s, igal pool, kõikides kohtades," lausus Heinla.

Toimetaja: Karin Koppel



uudised
ALKO1000 alkoholipood Lätis Valkas Eesti piiri ääres.
Lisapealkiri

Ministeerium hindab alkoholiaktsiisi tegelikuks alalaekumiseks 23 miljonitLisapealkiri

Alkoholiaktsiisi mullusest 55 miljoni euro suurusest alalaekumisest ligikaudu pool ehk 28 miljonit eurot laekus riigile tegelikult 2016. ja 2018. aastal enne aktsiisitõusu soetatud varude tõttu. Piirikaubandusest või tarbimise vähenemisest tulenev alalaekumine oli möödunud aastal ligikaudu 23 miljonit eurot, näitavad rahandusministeeriumi arvutused.

uudised

Ameerika lipp ja Mao Zedongi portree

Tehnikauudised: sinu taskus võib olla Hiina küberrelv ja unustatud teenused

Tehnikamaailmas kütavad endiselt kirgi turvaaugud, mis tekitavad peavalu nii valitsustele, ettevõtetel kui ka tavakasutajatele. Nii ei soovita näiteks USA võimud enam ameeriklastel soetada Hiina päritolu nutiseadmeid, rike Facebooki innovatiivses kaheastmelises autentimissüsteemis "äratas" ellu unustatud SMS-teenused ning Google ei lase enam nii lihtsalt fotot näpata.

Kuperjanovi pataljon harjutas sel nädalal Sirgalas.

Kolonel: et 2. jalaväebrigaad poleks lihtsalt piiritulp, on ressursse juurde vaja

Sel nädalal esitles kaitseministeerium kaitseväe arengukava aastateks 2019-2022, mille kohaselt investeeritakse meie kaitsevõimekusse enam kui 2,2 miljardit eurot. Üks prioriteete on 2. jalaväebrigaadi järeleaitamine tasemele, mis on Tapal asuval 1. jalaväebrigaadil. Kolonel Eero Rebo hinnangul ei ole 2. jalaväebrigaad praegu vaeslapse rollis, kuid vahendeid on juurde vaja.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
err.ee 45. Tartu maratonil
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: