Nelja kuu jooksul on Kultuurikatelt külastanud üle 11 000 inimese, nende hulgas umbes tuhat teenindajat ja sama palju ajakirjanikke. Kultuurikatel on keskse ürituspaigana pälvinud väliskülalistelt palju tähelepanu, kuna see on üks silmapaistvamaid erisusi võrreldes teiste eesistumistega - tavaliselt toimuvad poliitilised tippkohtumised kullasäras lossides või ilmetutes konverentsikeskustes, rääkisid eesistumise korraldajad.

ERR.ee käis eesistumise korraldusmeeskonna juhi Piret Lilleväljaga Kultuurikatlas ringi teisipäeval, mil majas toimus viimane kõrgetasemeline kohtumine.

Kultuurikatlas toimus Eesti eesistumise esimesel poolel umbes 40 üritust, mille riigikantselei otsustas korraldada kontsentreeritult nelja kuu jooksul, mitte hajutatuna kuuele kuule. Üks põhjus oli, et Kultuurikatlas tuli eesistumise suurte ürituste mahutamiseks üürida ka neid ruume, kus töötavad tavapäraselt eri ettevõtted - seega soovis meeskond vabastada pinnad nende tavapärastele üürnikele võimalikult kiirelt.

Kultuurikatlast viidi ära kujunduselemendid, mööbel ja tehnika. Kuna põhirõhk läheb tööle Brüsselis, lõpetavad Eesti eesistumise korraldusmeeskonnas mõned inimesed töö juba lähinädalatel.