TTÜ küberneetika instituudi dotsent Arvo Mere kinnitas, et ülikooli teadlaste loodud materjal peab töötama ka kergema lume korral, olema kaitstud soolvee ja üldise niiskuse eest.

"See on sisuliselt päikesepaneel, mis on kaitstud keskkonnamõjude eest ning talub ka näiteks veoauto raskust ja on piisava hõõrdeteguriga," ütles Mere.

Ka pilvise ilmaga elektrit tootev teekate sobib paigaldamiseks näiteks kergliiklusteedele ja ülekäiguradadele. Sellesse on integreeritud LED valgusribad, mida saab kasutada tee äärejoontel liiklusohutuse tõstmiseks.

Tehnikaülikooli teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma lektori Ain Kendra sõnul sobib nutikas teekate eriti hästi kohtadesse, kuhu ei ulatu elektrivõrk, kuid elektrit on vaja, näiteks lokaalseks tarbimiseks olulise valgusfoori tööks või helikopteri maandumisplatsi tarvis.

"Erinevate kattematerjalide katsetamisel jõuti kasutatud katteseguni EPO vaigust ja karastatud klaasi purust, see andis päikeseenergia tootmiseks piisava läbipaistvuse. Selle ettevõtmise väga oluline osa on ülikoolisisene koostöö – niivõrd suures ülikoolis on tõesti igast valdkonnas teadlane olemas," rääkis Kendra.

Elektrit saab ka salvestada ning kasutada näiteks valgusfooride, LED-tänavavalgustite või valgustatud liiklusmärkide tööshoidmiseks. Praeguste arvestuste kohaselt peaks teekatend sulatama ka lund kuni -5 kraadises temperatuuris. Nutika teekatte loojad on alustamas koostööd esimeste tellijatega.

Teekate koosneb polümeeridest ja klaasist, on vastupidav ning hea haarduvusega, selle moodulid on ühendatud viisil, et kui üks moodul langeb mingil põhjusel rivist välja, suunatakse vool mittetöötavast moodulist mööda. Teekattel on suur raskustaluvus ning ta talub rõhku 1000 jõukilogrammi ruutsentimeetri kohta – näiteks veoauto rõhk on oluliselt väiksem.

Unikaalse teekatte töötasid välja TTÜ teadlased keemiliste kiletehnoloogiate teaduslaborist, teedeehituse ja geodeesia uurimisrühmast, polümeeride- ja tekstiilitehnoloogia teaduslaborist, koostöös tehti ka Tallinna tehnikakõrgkooli ekspertidega. Töö tellijaks on maanteeamet.

Taavi Tõnts maanteeametist märkis, et uus, viienda põlvkonna teekate on 21. sajandi väljakutse tulevastele inseneridele.

"Praegu kasutatavaid fossiilsel bituumenil põhinevad lahendusi on Eestis ja maailmas rohkem kui sada aastat arendatud ning tööd selles vallas jätkuvad. E-katenditesse saab näiteks integreerida LED tuledega liiklusmärgistuse, mis tõstab liiklejate ohutust," ütles Tõnts.

Tema sõnul võiks see tehnoloogia leida massilisemat kasutust 10 aasta pärast, kui tavalised päikesepaneelid ei mahu enam majade katustele ja põldudele ära.

"USA ekspertide tehtud arvutuste järgi saab e-katendite abil kolm korda rohkem energiat, kui hetkel tarbitakse. Seda juhul, kui kogu teedevõrgu katte saaks multifunktsionaalselt tööle rakendada. Loodan, et noored näevad inseneriõppel palju põnevaid väljakutseid ning seda tullakse õppima," ütles Tõnts.

Sarnaseid lahendusi on katsetatud ka Prantsusmaal, Poolas ja USA-s, kuid Eesti teekatend on unikaalne, sest baseerub nn ühel elemendil, mida saab patareiks ühendada vastavalt teekujule ja on loodud arvestades põhjamaade kliimat ning ilmaolusid.