Dombrovskis tunnustas Tallinnas Eesti samme majanduse tugevdamisel
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis kohtus esmaspäeval Tallinnas peaminister Jüri Ratasega, rahandusminister Toomas Tõnistega ja ELi rahvusparlamentide esindajatega. Kohtumised keskendusid Eesti tulemustele Euroopa poolaasta ettepanekute osas ning majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamisele, milles Eesti loodab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise jooksul olulisi edusamme teha.
"Eesti majandus on õigel kursil – näha on majanduse tugevnemist," ütles Dombrovskis. "Nii tööhõive määr kui ka tööjõus osalemine on viimase 20 aasta kõrgeimad. Rahandusministeeriumi majandusprognoosis korrigeeriti selle aasta majanduskasvu ootus 4,3 protsendini. Euroopa Komisjon avaldab oma prognoosi järgmisel kuul ja me eeldame, et ka see näitab majanduse tugevust. Kuid ka headel aegadel on tähtis säilitada eelarvedistsipliin, et tagada pikaajaline stabiilsus."
"Eesti riigieelarve on tugev ning valitsus on pühendunud eelarve tasakaalus hoidmisele kesk-pika perioodi eesmärkide piires," sõnas peaminister Ratas. "Valitsus esitas riigikogule riigieelarve eelnõu struktuurse puudujäägiga 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on kooskõlas Eesti fiskaaleesmärgiga ning just seda kooskõla Euroopa Komisjon hindabki."
Lisaks vastutustundlikule eelarvepoliitikale on Euroopa Komisjon teinud Eestile soovitusi ka soolise palgalõhe vähendamise ning teadus- ja arendustegevuse ühiskondliku kasu suurendamise kohta. Peaministri sõnul on need kõik olulised eesmärgid valitsusele. Kehtiva heaolu arengukava eesmärkideks on seatud suurem sotsiaalne kaasatus, tööhõive kõrge tase, pikk ja kvaliteetne tööelu, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning sooline võrdsus. Suhtelise vaesuse määra vähendamiseks on madala sissetulekuga inimestele kehtestatud maksusoodustusi ning suurendatud osade pensionäride toetusi.
Tegutsemine uue kriisi ootamise asemel
Tõniste kinnitas majandus-rahaliidu kohta, et EMU mängib olulist rolli Euroopa finantssektori tugevdamisel ja liikmesriikide majandusliku arengu ühtlustamises. Ta rõhutas, et majandus-rahaliidu tugevus sõltub finantsdistsipliinist. "Oluline on, et liikmesriigid järgiks Euroopa majandus- ja rahaliidu juba kokkulepitud reegleid. Samuti on vajalik, et kasutaksime kõiki võimalusi, mida praegused koordineerimisprotseduurid meile pakuvad," ütles Tõniste.
"Peaksime ära kasutama praegust poliitilist ja majanduslikku võimaluste akent. On hea aeg panna paika ülejäänud hästitoimiva EMU elemendid," märkis Dombrovskis kohtumisel. "See on parem kui oodata uut kriisi, et töö lõpule viia. Euroopa Komisjon võtab selles arutelus initsiatiivi: mõningaid valikuid kirjeldati mais avaldatud aruteludokumendis. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kirjeldas mõnda neist ideedest möödunud kuul peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Täpsemad ettepanekud esitame 6. detsembril."
Eesti loodab tuua eesistumisel edu
Eesti loodab saavutada majandus- ja rahaliidu süvendamises eesistumise lõpukuudel mitmeid edusamme, nähes EMU ühe nurgakivina pangandusliitu. Eesti soovib pangandusliidu lõpuleviimise teemal saavutada aasta lõpuks kokkuleppe riskide vähendamise paketis ELi riikide vahel ehk nõukogu üldises lähenemises. Edasi peaks liikuma ka läbirääkimistega Euroopa ühtse hoiuste tagamise skeemi üle, mis suurendaks hoiustajate kaitset.
Majandus- ja rahaliidu tugevdamist on Eesti eesistumise perioodil arutatud põhjalikult septembris Tallinnas toimunud mitteametlikul majandus- ja rahandusministrite ehk ECOFINi nõukogu kohtumisel. Järgmine suurem diskussioon toimub detsembris euroala riikide tippkohtumise raames.
Majandus- ja rahaliit tähendab liikmesriikide ühtset rahapoliitikat ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitikat. Majandus- ja rahaliidu üks osa on näiteks Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antavad soovitused, kuidas majandusarengut toetada, samuti kasvu ja stabiilsuse pakt, mis piirab valitsussektori eelarvepuudujääki ja võlataset, et tagada vastutustundlik valitsussektori rahanduse juhtimine ja hoida liikmesriikide eelarvepoliitika omavahel kooskõlas.
Euroopa poolaasta protsessi käivitab Euroopa Komisjon, kes iga aasta novembris avaldab majanduskasvu analüüsi ja aruande liikmesriikide makromajanduslike tasakaalustamatuse riskide kohta. Majanduskasvu analüüs annab raamistiku majanduspoliitikale üldiselt. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris otsustab Euroopa Komisjon iga riigi kohta, kas on põhjust koostada riigi kohta süvaanalüüs. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur loodi selleks, et selgitada välja ohtlikud majandusarengud, mis võivad takistada liikmesriigi, Euroopa Liidu või euroala majanduste efektiivset toimimist, ning neile reageerida.
Toimetaja: Anette Parksepp