EL-i liidrid allkirjastasid uue Rooma deklaratsiooni

{{1490440620000 | amCalendar}}
Foto: AFP/Scanpix

27 Euroopa Liidu liikmesriiki allkirjastasid laupäeval uue Rooma deklaratsiooni, milles kuulutasid ühenduse terviklikkust ja jagamatust, ent tunnistasid mitmekiiruselise lõimumise võimalust.

"Meie, 27 liikmesriigi ja EL-i institutsioonide juhid, tunneme uhkust EL-i saavutuste üle. Euroopa ühtsuse ülesehitamine on julge ja kaugelenägelik ettevõtmine," seisab Itaalia pealinnas 27 liikmesriigi allkirjad saanud deklaratsioonis.

"Kuuskümmend aastat tagasi otsustasime kahe maailmasõja tragöödiatest taastudes ühte hoida ja maailmajao varemetest üheskoos uuesti üles ehitada. Oleme ehitanud ainulaadse liidu ühiste institutsioonide ja tugevate väärtustega - rahu, vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja seaduste ülimuslikkuse kogukonna -, majandusliku suurvõimu, mida iseloomustavad võrreldamatu sotsiaalkaitse ja heaolu," seisab dokumendis.

EL-i liidrite sõnul seisab liit vastamisi seninägematute sisemiste ja ülemaailmsete väljakutsetega: regionaalsed konfliktid, terrorism, suurenev migratsioonisurve, protektsionism ja majanduslik ebavõrdsus.

"Üheskoos oleme kindlameelsed neile kiiresti muutuva maailma väljakutsetele vastu astumisel ja pakume oma kodanikele nii julgeolekut kui ka uusi võimalusi," nähtub deklaratsioonist.

Valitsusjuhid lubasid muuta EL-i tugevamaks ja vastupidavamaks läbi veelgi suurema ühtsuse, omavahelise solidaarsuse ning ühisreeglite järgimise. "Ühtsus on nii vajadus kui ka vaba valik. Omapäi tegutsedes jätavad globaalsed muutused meid kõrvaltvaatajaiks. Koos tegutsemine on meie parim võimalus neid mõjutada ja kaitsta ühiseid huve ja väärtusi." 

"Me tegutseme koos alati kui võimalik ning erineva kiirusega ja intensiivsusega siis, kui see on vajalik, liikudes samal ajal ühes suunas nagu oleme teinud varemgi lepingute raamistikus, ning jättes ukse avatuks neile, kes tahavad hiljem liituda," seisab deklaratsioonis.

Valitsusjuhid soovivad enda sõnul näha kümne aasta pärast liitu, mis on turvaline ja väljaspool ohtu, õitsev, konkurentsivõimeline, kestlik ja sotsiaalselt vastutustundlik ning millel on tahe ja suutlikkus etendada maailmas ja globaliseerumise kujundamisel võtmerolli. "Tahame liitu, kus kodanikel on uued võimalused kultuuriliseks ja sotsiaalseks arenguks ja majanduskasvuks," öeldakse dokumendis.

Julgeoleku valdkonnas lubasid liidrid töötada "liidu nimel, kus kõik kodanikud tunnevad end turvaliselt ja saavad vabalt liikuda, kus meie välispiirid on kindlustatud ning millel on tõhus, vastutustundlik, kestlik ja rahvusvahelisi norme austav rändepoliitika; ning mis on kindlameelne võitluses terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu".

Majanduse vallas kutsutakse deklaratsioonis looma õitsvat ja kestlikku Euroopat, liitu, mis loob kasvu ja töökohti, ning millel on ühendatud ja arenev ühisturg, mis käib kaasas tehnoloogiliste muutustega. Sellel liidul on ka "veelgi tugevdatud ühisvaluuta", turvaline ja taskukohane energia ning puhas ja turvaline keskkond, ja mis püüdleb majandus- ja rahaliidu lõpuleviimise poole.

Euroopa sotsiaalmõõtme vallas lubavad valitsusjuhid töötada liidu nimel, mis edendab kestlikule majanduskasvule toetudes majanduslikku ja sotsiaalset progressi, sidusust ja üksteisele lähenemist, säilitades samal ajal ühisturu terviklikkuse. Liidrid soovivad näha liitu, mis võtab arvesse riiklike süsteemide mitmekesisust ning sotsiaalpartnerite võtmerolli, propageerib sugudevahelist võrdsust ning võrdseid võimalusi ja õigusi kõigile, võitleb tööpuuduse, diskrimineerimise, sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega.

Euroopa Liidu rahvusvahelise rolli kohta kirjutatakse deklaratsioonis, et ühendus peaks arendama edasi olemasolevaid partnerlussuhteid, looma uusi ja edendama stabiilsust ja õitsengut oma vahetus naabruses ja kaugemal. EL peaks võtma endale suurema vastutuse ja aitama luua senisest konkurentsivõimelisemat ja lõimitumat kaitsetööstust ning tugevdama kaitse- ja julgeolekupoliitikat, muuhulgas koostöös ja teineteist täiendades NATO-ga, võttes arvesse riiklikke olusid ja õiguslikke kohustusi.

Liidrid soovivad näha liitu, mis oleks aktiivselt tegev ÜRO-s ja seisaks reeglitel põhineva mitmepoolse rahvusvahelise süsteemi eest, oleks uhke oma väärtuste üle ja kaitseks oma rahvast, edendades vaba ja õiglast kaubandust ning positiivset ülemaailmselt kliimapoliitikat.

"Me püüdleme nende eesmärkide poole kindlas usus, et Euroopa tulevik on meie endi kätes ja Euroopa Liit on parim vahend meie eesmärkide saavutamiseks," seisab deklaratsioonis. "Me lubame kuulata ja vastata meie kodanike muredele ja kavatseme lävida liikmesriikide parlamentidega." 

Valitsusjuhid lubasid teha koostööd "tasandil, mis suudab läbi viia tegelikke muutusi, olgu see EL-i, liikmesriigi, piirkonna või kohalik tasand, usalduse ja lojaalse koostöö vaimus nii liikmesriikide seas kui ka nende ja EL-i institutsioonide vahel kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega".

"Me lubame jätta vajaliku manööverdamisruumi eri tasanditel, et tugevdada Euroopa innovatsiooni- ja kasvupotentsiaali. Me tahame, et liit oleks suur suurtes ja väike väikestes asjades. Me propageerime demokraatlikku, tõhusat ja läbipaistvat otsustusprotsessi ja paremat elluviimist," seisab deklaratsioonis.

"Meie kui juhid, töötades üheskoos Euroopa Ülemkogul ja institutsioonide vahel, tagame tänase päevakorra elluviimise, et sellest saaks homne reaalsus. Euroopa on meie ühine tulevik," rõhutavad liidrid.

Tusk valitsusjuhtidele: tõestage, et olete Euroopa liidrid

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk kutsus laupäeval Rooma tippkohtumisele kogunenud valitsusjuhte üles tõestama, et nad on liidrid ning juhivad Euroopa kriisist välja.

"Tõestage praegu, et olete Euroopa liidrid, et te suudate hoolitseda selle suure pärandi eest, mille me saime Euroopa integratsiooni kangelastelt 60 aasta eest," ütles Poola ekspeaminister.

"Euroopa on poliitilise üksusena kas ühtne või ei eksisteeri üldse," sõnas Tusk.

EL-i 27 liikmesriigi valitsusjuhid kohtuvad ilma Briti peaministri Theresa Mayta ning tähistavad EL-i eelkäijale Euroopa Majandusühendusele aluse pannud Rooma lepingu allkirjastamise 60. aastapäeva.

Suurbritannia lahkumine on üks mitmest ühendust haaranud kriisist koos massimigratsiooni, majandusprobleemide, terrorismi ning populistlike ja natsionalistlike parteide tõusuga.

Blokk peaks vaatama tagasi oma asutamisprintsiipidele, selle asemel, et lasta ennast segadusse viia kavadest, mis näevad ette nõndanimetatud mitmekiiruselist integratsiooni, sõnas Ülemkogu eesistuja.

"Täna uuendame Roomas oma unikaalset vabade riikide liitu, millega alustasid 60 aastat tagasi meie suured eelkäijad," ütles ta.

"Toona ei arutanud nad eri kiirusi, nad ei mõelnud väljapääsude peale, kuid hoolimata lähiajaloo traagilistest tingimustest, panid nad kogu oma usu Euroopa ühtsusele," sõnas Tusk.

"Ühendus pärast Roomat peaks olema rohkem, kui ta on olnud varem, see peaks olema samade printsiipide ühendus, välise suveräänsuse ühendus, poliitilise ühtsuse ühendus," ütles ta.

"Ma sündisin täpselt 60 aastat tagasi, ma olen seega täpselt sama vana kui Euroopa Majandusühendus," sõnas alaline eesistuja.

EL esindas vabaduse ja demokraatia printsiipe, mida Tusk enda sõnul Läänes nägi, elades noore poisina Poolas kommunistliku võimu all.

"Me vaatasime toona kõik Lääne poole, vaba ja ühendava Euroopa poole ja tundsime instinktiivselt, et see oli tulevik, millest me olime unistanud. Kuigi meie vastu saadeti tankid ja sõdurid, elasid need unistused edasi," lisas ta.

"Ma elasin raudse eesriide taga rohkem kui poole oma elust, seal polnud lubatud isegi nendest väärtustest unistada. Siis eksisteeris tõepoolest kahekiiruseline Euroopa," sõnas ta.

Juncker nimetas 27 liikmesriigi ühtsust uueks ärkamiseks

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker nimetas laupäeval Rooma deklaratsiooni allkirjastamist 27 liikmesriigi poolt uueks ärkamiseks.

"Ma usun, et see, mida meil õnnestus viimastel päevadel ja tundidel teha, märgib uut ärkamist," ütles silmnähtavalt kergendust tundev Juncker Roomas deklaratsiooni allkirjastamise järel ajakirjanikele.

"Vastu ootusi õnnestus vältida kokkupõrget" ja suurt vaidlust mitme mõeldava tulevikutee vahel, lausus Luksemburgi ekspeaminister.

"Õhkkond on praegu selline, et me saame läheneda" EL-i tulevikule optimismi ja enesekindlusega, lausus ta.

Juncker kinnitas, et EL suudab väljakutsetega toime tulla. "Ehkki nad on hirmuäratavad, ei ole nad kuidagi võrreldavad nendega, millega seisid silmitsi meie esiisad," lausus Euroopa Komisjoni president.

Tema sõnul peaks EL olema oma saavutuste üle uhkem.

Gentiloni: EL-i liidrid peavad natsionalismi tõrjuma

Euroopa Liidu liidrid peavad teenima ühenduse poole miljardi suuruse elanikkonna usalduse ja tõrjuma kasvavat rahvuslust, luues töökohti ning kaotades sotsiaalse ebavõrdsuse, sõnas Itaalia peaminister Paolo Gentiloni Rooma tippkohtumise avakõnes laupäeval.

EL-i liidrid kohtuvad Itaalia pealinnas Kapitooliumil samas palees, kus kuus riiki – Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Holland, Belgia ja Luksemburg – 1957. aastal algupärase Rooma lepingu allkirjastasid.

"Meid on siin saalis märksa rohkem," ütles valitsusjuht, viidates kohale tulnud 27 EL-i liikmesriigi peaministrile.

Gentiloni kritiseeris kohtumise avakõnes EL-i hilinemise eest migratsioonikriisi lahendamisel ning võimetuse pärast luua töökohti.

"Me peame taastama oma kodanike usalduse", stimuleerides majanduskasvu, vähendades vaesust ning sotsiaalset ebavõrdsust, ütles ta.

Szydlo: Rooma deklaratsioon on samm EL-i ühtsuse uuendamise poole

Poola peaminister Beata Szydło nimetas laupäeval allkirjastatud Rooma deklaratsiooni "esimeseks sammuks Euroopa Liidu ühtsuse uuendamise suunas".

Szydło allkirjastas laupäeval Itaalia pealinnas koos 26 EL-i liikmesriigi ametivennaga deklaratsiooni, mis sisaldab lubadust anda liikmesmaadele rohkem vabadust osaliste liitude moodustamiseks ja poliitika kujundamiseks juhul, kui liikmesriigid ei suuda konsensusele jõuda.

"Me tegutseme koos alati kui võimalik ning erineva kiirusega ja intensiivsusega siis, kui see on vajalik, liikudes samal ajal ühes suunas nagu oleme teinud varemgi lepingute raamistikus, ning jättes ukse avatuks neile, kes tahavad hiljem liituda," seisab deklaratsioonis.

Poola peaminister ähvardas esialgu igasuguse mitmekiiruselise Euroopa mainimise korral deklaratsiooni allkirjastamata jätta, ent taganes sellest reedel ning andis laupäeval dokumendile allkirja.

Euroopa Ülemkogu poolakast alaline eesistuja Donald Tusk ütles Poola eratelekanalile TVN 24, et Varssavile ja teistele Kesk-Euroopa riikidele vastutulemiseks muudeti deklaratsiooni teksti.

Szydło avaldas ka kahetsust, et laupäeval peetud Rooma lepingu 60. aastapäeva pidustused toimusid Suurbritannia EL-ist lahkumise otsuse "varjus".

Ratas: Euroopa Liit on muutunud meie igapäevaelu lahutamatuks osaks

Peaminister Jüri Ratas ütles Rooma lepingute 60. aastapäeval, et Rooma tippkohtumise eesmärk on kinnitada tahet ühiselt edasi minna ja seada sihti järgnevaks kümnendiks. Peaministri sõnul on oluline pakkuda reaalseid lahendusi tulevikuks ning Euroopa Liitu paremini inimestele lähemale tuua. "Ainult nii oskame väärtustada seda kõike, mis tänu koostööle Euroopas on inimeste elus paremaks muutunud."  

"Täna saame uhkustundega südames öelda, et oleme palju saavutanud ning meie ühtsuse najal ja ühistööna loodu on ajaloos kordumatu. Selle aasta teises pooles on meie kord seda ühist aeda edasi harida," ütles Ratas.   

Peaministri sõnul on Euroopa Liidu kõige suurem saavutus rahu hoidmine, inimeste julgeolek ja vabaduste ühine teostamine. "Nende Euroopa saavutuste ja väärtuste teadvustamine on ülioluline, ajastul mil Euroopat ühendanut seatakse pidevalt küsimuse alla," märkis peaminister.  

"Rahu, demokraatia, õigusriik ja Euroopa heaolumudel on haprad ja vajavad pidevalt hoolt. Ei ole sugugi iseenesest mõistetav, et käesolev sajand saab olema rahvusvahelistel reeglitel ja inimväärikuse austamisel põhinev “Euroopa sajand”. Peame juba täna otsustama, kus me mõnekümne aasta pärast olla tahame ning sihikindlalt selle nimel tööd tegema," sõnas Ratas Euroopa Liidu hetkeolukorda kommenteerides.  

Peaministri sõnul on Euroopa demokraatlik ja sotsiaalne mudel parim lahendus inimeste hirmude maandamiseks muutuvate olude ees.   

"Väljakutsed nagu üleilmastumine ja tehnoloogiline areng tuleb pöörata võimalusteks - peame suurendama inimeste vabadusi, seisma Euroopat lõhestavate tarade vastu," rõhutas Ratas.

Toimetaja: Karin Koppel, Laur Viirand

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: