Euroopa Komisjon esitles kava Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Euroopa Komisjon tutvustas kolmapäeval tegevuskava Euroopa majandus- ja rahaliidu süvendamiseks, mis sisaldab järgmise 18 kuu jooksul võetavaid konkreetseid meetmeid.

Komisjoni pressiteate kohaselt on üldiseks eesmärgiks suurendada 2025. aastaks Euroopa majandus- ja rahaliidu ühtsust, tõhusust ja demokraatlikku vastutust.

"Pärast pikki kriisiaastaid on saabunud aeg võtta Euroopa tulevik oma kätesse. Praegune tubli majanduskasv julgustab meid edasistele sammudele, et tagada meie majandus- ja rahaliidu senisest suurem ühtsus, tõhusus ja demokraatlikkus ning see, et ta toimiks kõigi meie kodanike hüvanguks. Katuse parandamiseks ei ole paremat aega kui päikseline päev," märkis Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Komisjoni kinnitusel on majandus- ja rahaliidu süvendamine üksnes vahend, et jõuda eesmärgini: rohkem töökohti, kiirem majanduskasv, suuremad investeeringud, rohkem sotsiaalset õiglust ja makromajanduslik stabiilsus.

Lisaks tegevuskavale sisaldab värske pakett nelja algatust.

Esimene neist on ettepanek luua Euroopa Valuutafond, mille aluseks oleks ELi õigusraamistik ja mis rajaneks Euroopa stabiilsusmehhanismi ülesehitusele, säilitades üldjoontes selle praeguse rahandusliku ja institutsioonilise struktuuri, sealhulgas liikmesriikide parlamentide rolli. Nii toetaks valuutafond finantsraskustes olevaid euroala riike. Peale selle annaks Euroopa Valuutafond ühise kaitsemeetme ühtsele kriisilahendusfondile ja toimiks viimase instantsi laenuandjana, et lihtsustada raskustes olevate pankade korrapärast kriisilahendust. Samuti nähakse kiireloomulisteks juhtudeks ette kiirem otsusetegemine ja vahetum osalemine finantsabiprogrammide juhtimises.

Teiseks teeb Komisjon ettepaneku võtta stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu sisu üle ELi õigusraamistikku, võttes arvesse asjakohast paindlikkust, mida pakub stabiilsuse ja kasvu pakt. 2012. aastal võtsid 25 lepingu alla kirjutanud liikmesriiki õigusliku kohustuse võtta selle sisu liidu õigusesse üle viie aasta jooksul pärast lepingu jõustumist ehk 1. jaanuariks 2018. Sellekohase üleskutse on teinud ka Euroopa Parlament.

Kolmandaks avaldas Komisjon teatise euroala uute eelarveliste toetusvahendite kohta, millega tutvustatakse nägemust sellest, kuidas teatavaid euroala ja kogu ELi jaoks hädavajalikke eelarvega seotud funktsioone saab välja töötada ELi praeguse ja tulevase rahanduse raamistikus.

Neljandas dokumendis kirjeldatakse Euroopa majandus- ja rahandusministri võimalikke ülesandeid komisjoni asepresidendi ja eurorühma esimehena vastavalt kehtivatele ELi aluslepingutele. Praeguste ülesannete ja olemasoleva oskusteabe ühendamise teel suurendaks uus ametikoht ELi ja euroala majanduspoliitika kujundamise sidusust, tõhusust, läbipaistvust ja demokraatlikku vastutust, võttes igakülgselt arvesse riikide pädevusi. Ministri rolli suhtes ühisele arusaamale jõudmine 2019. aasta keskpaigaks võimaldaks moodustada selle ametikoha komisjoni järgmises koosseisus. Ka eurorühm võiks siis otsustada valida ministri oma esimeheks kaheks järjestikuseks ametiajaks, et mõlema
ametikoha ametiajad omavahel vastavusse viia.

Kolmapäeval avaldatud pakett on üksnes vaheetapp Euroopa majandus- ja rahaliidu lõpuleviimisel, mis on üks Junckeri komisjoni peamisi prioriteete, nagu on sätestatud ka tema poliitilistes suunistes, viie juhi aruandes ning aruteludokumentides majandus- ja rahaliidu süvendamise ja ELi rahanduse tuleviku kohta. Kõik seni algatatud reformid on olnud tingitud vajadusest ühendada igal tasandil solidaarsus ja vastutus ning see on ka täna tutvustatava paketi põhiprioriteet.

Toimetaja: Laur Viirand

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: