ELi ministrid ei leidnud piiriülese e-kaubanduse maksustamises kokkulepet ({{commentsTotal}})

{{1510049940000 | amCalendar}}
Foto: Euroopa Nõukogu

Täna kohtusid Brüsselis Euroopa Liidu majandus- ja rahandusministrid, kuid Saksamaa vastuseisu tõttu ei suutnud nad veel kokku leppida piiriülese e-kaubanduse käibemaksu muutmises. Ilmselt sünnib kokkulepe detsembrikuu ECOFINi kohtumisel.

Ainsa riigina oli Eesti pakutud kompromissile vastu Saksamaa. Peamiselt oli selle taga riigi sisepoliitika. Saksamaale tekitas muret kohustus jälgida teiste riikide käibemaksu ning uus impordikord. Suuresti oli küsimus ka selles, et Saksamaal pole veel toimivat valitsust, mistõttu ei saa praegu niivõrd olulisi otsuseid langetada.

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna juhataja Marek Uusküla sõnul on ilmselt detsembris kokkulepitava paketi eesmärk kõrvaldada e-kaubanduse tõkkeid nii palju, kui praegu võimalik, ning teha elu lihtsamaks väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Tarbija jaoks on kõige tuntavam muudatus see, et 1. jaanuarist 2021 kaoks muudatusega ära väikesaadetiste maksuvabastus. Praegu ei pea käibemaksu maksma väljastpoolt Euroopa Liitu tellitud kuni 22-eurostelt saadetistelt. Edaspidi on kogu kolmandatest riikidest imporditud kaup käibemaksustatud alates esimesest sendist.

Uusküla selgitas, et käibemaksu tasumise vastutus pannakse veebiplatvormidele, nagu Amazon, eBay ja Alibaba, kes peavad hakkama kuvama käibemaksu infot. "Piltlikult öeldes klient Eestis näeb veebikaubamajas toodet, selle hinda, hinda koos käibemaksuga, maksab selle veebiplatvormi kaudu ära ja temani toimetatakse pakk, ilma et ta rohkem peaks seal sekkuma. Maksu maksmise eest vastutab siis juba veebiplatvorm - kas siis otse, mis on natuke ebatõenäolisem, või siis vahendajate kaudu, mis on tõenäolisem variant," selgitas Uusküla.

Tema sõnul oli väga pikk arutelu, kas panna maksu tasumise kohustus veebiplatvormile või kõikidele müüjatele eraldi - kuna esimesi on sadu ja teisi on kümneid või sadu tuhandeid, siis otsustati panna vastutus platvormidele.

Uusküla tõdes, et ühest küljest näib uus süsteem väga koormav ka postiettevõtetele ja kullerfirmadele, kuid teisalt on neile ette nähtud teatud lihtsustused. Esiteks saavad nad kasutada impordi erikorda ning teiseks on neile ette nähtud eriregulatsioon, et nad ei peaks igat postipakki ühe tollideklaratsiooniga maksuhaldurile deklareerima.

Kui kasutatakse impordi erikorda, siis tuleb postipakk vastavalt märgistada. Kui see pakk jõuab Euroopa Liitu, siis lastakse see pakk tollist läbi ilma käibemaksu tasumata ning käibemaks deklareeritakse ja makstakse hiljem käibedeklaratsiooni alusel. Kui impordi erikorra numbrit pakil pole, siis toimub maksustamine piiril.

Piiriülesed e-teenused lihtsamaks

Esimene osa paketist jõustub 1. jaanuaril 2019 ning sellega tehakse muudatusi kehtivasse MOSS-süsteemi. Kui telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektroonilise teenuse pakkujad müüvad teenust ettevõttelt tarbijale, siis on käibe tekkimise koht tarbija asukohariik.

See tähendab, et ettevõtted peavad end registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad osutavad elektroonilisi teenuseid lõpptarbijale. Nad peavad arvestama ja tasuma käibemaksu tarbija riigis kehtiva määra järgi ning sellele riigile, kus asub tarbija.

Kui näiteks Eesti ettevõte müüb Lätis asuvale kliendile veebilehe haldamise teenuse, siis ta peab end Lätis registreerima ja tasuma seal käibemaksu alates esimesest sendist.

Lätis registreerimise asemel on ettevõttel võimalus kasutada elektroonilist ühe akna süsteemi ehk mini one stop shop'i ehk MOSSi. Selle abil saab ta käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult Eestis, kuid saab esitada MOSSi kaudu käibedeklaratsiooni. Sel juhul kannab tasumisele kuuluva käibemaksu Lätile üle Eesti maksuhaldur.

Väikeettevõtjad ei registreeri

Probleem on aga selles, et kaheaastase praktika järgi ei kipu Uusküla sõnul väikeettevõtted seda väga tegema: "Iseenesest teenuse mahud on väikesed, hinnad on väikesed ja ütleme siis nii, et ega ta ei kipu end registreerima - ja see ei ole mitte Eesti probleem ainult, vaid see on kõigi liikmesriikide probleem."

Esimese muudatusena kehtestatakse 10 000 eurone künnis senise 0 euro asemel. See tähendab, et kui Eesti või mõne muu ELi liikmesriigi ettevõte osutab piiriüleseid teenuseid, siis käibemaksukohustus tekib alates sellest hetkest, kui aasta algusest ulatub piiriüleste teenuste maht 10 000 euroni.

Valik, kas ettevõte soovib kasutada MOSSi või registreerida end igas liikmesriigis, jääb praegusel kujul alles. Väiksem muudatus on aga see, et MOSSile saavad ligipääsu ka kolmandad ehk ELi mittekuuluvad riigid.

Ministrid arutavad kohtumisel ka pangandusliidu loomise lõpuleviimist, eelarvepoliitika reeglite tugevdamist ja tolliliidu IT-süsteemide arendamist. Just e-kaubanduse piiriülene käibemaksustamises loodetakse aga teisipäeval konkreetset kokkulepet, mis on Eesti eesistumise ajal üks olulisemaid küsimusi käibemaksu valdkonnas.

Toimetaja: Anette Parksepp



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: