Aastaid konkureerisid pakiautomaaditurul kaks giganti: teenusega tuli 2009. aastal välja Itella SmartPOST, kes rajas oma automaadid kaubanduskeskustesse sisse. Neile asus peagi pakkuma konkurentsi odavama hinnaga turule tulnud riigiettevõte Omniva, kes pani oma automaadid kaubanduskeskuste ette õue. Aeg näitas, et kumbki välja ei sure. Vastupidi, nüüd on turule sisenemas veel kolmaski teenusepakkuja, DPD, kes oma pakiautomaadid Omniva omade kõrvale õue asetab.

Konkurents tiheneb, ent kliente jagub edaspidi ilmselt sama lahedasti kõigile, sest e-kaubanduse turg üha kasvab, nõnda ei tule klientuur mitte niivõrd konkurentide, kuivõrd kasvavate mahtude arvelt.

"Tänu e-kaubanduse plahvatuslikule arengule on pakiautomaadid kujunenud inimeste eelistatuimaks pakkide saamise ja saatmise kanaliks. See pole nii mitte ainult Eestis, aga ka Lätis. Leeduski on inimeste tarbimisharjumused selle koha pealt hetkel muutumas. Seetõttu on igati loogiline, et konkurents selles valdkonnas tiheneb," ei pelga Omniva kommunikatsioonijuht Kaja Sepp konkurentsi.

Omnival on nii Eesti kui kogu Baltikumi suurim pakiautomaatide võrgustik - 124 neist asub Eestis ja 277 on Baltikumi peale kokku. Siiani olid nad ainsad, kes kõigis kolmes riigis teenust osutasid. Nüüd lisandub neile ka DPD, kes novembri jooksul oma teenuse kõigis kolmes riigis juurutab. Omniva eripäraks on pakkuda teenust ka väikeasulates, mis kindlustab neile hea turupositsiooni.

Itella SmartPOST on turu soodsaim teenusepakkuja ning ka nemad konkurentsi ei pelga. Tänavu on nende pakimahud võrreldes möödunud aastaga kasvanud juba 30 protsenti, kinnitab ettevõtte müügi- ja turundusjuht Alice Vergi. "E-kaubandus kasvab iga aastaga jõudsalt, seetõttu mahub turule ka uusi tegijaid. Näis, palju uued tulijad suudavad mahte võita ja milliseid lisandväärtusi suudavad nad tarbijatele pakkuda ning kas see tuleb turu kasvust või konkurentide arvelt," kommenteerib Vergi.

DPD alustab tagasihoidlikumate mahtudega: esialgu avatakse Eestis 19 pakiautomaati, neist 12 Tallinnas. Üle Baltikumi tuleb kokku 45 pakiautomaati, kuid lisaks on DPD-l ka pakipoed ja neid on automaatidest kordades rohkem, kolme riigi peale kokku 300, seega sellises arvestuses rohkem kui Omnival. Uue tulija hinnakiri eraisikutele jääb samuti sarnaseks Omnivaga.

Kui Itellal, Ominval ja DPD-l on kõigil oma pakiautomaadivõrgustik ning nad osutavad ka kullerteenust ise, siis viimasel ajal on ilmunud kaubanduskeskustesse veel neljandagi teenusepakkuja automaadid - Viljandi ettevõte Cleveron on alustanud pakirobotite võrgustiku loomist. Erinevalt teistest ei paku nad aga kullerteenust ise, vaid pakuvad platvormi kõigile, kel vaja pakke mujale kui koduuksele kätte toimetada. Nii näevad nad oma klientidena nii kullerfirmasid kui ka näiteks kingseppi või autorendifirmasid.

"Me oleme nagu lennujaam: igal lennufirmal ei pea ju olema oma lennuvälja selleks, et maanduda, vaid nad saavad seda kõik ühes lennujaamas teha. Nii ei paku ka meie ise kullerteenust, kuid kullerfirmad võivad tulla ja oma paki meie robotitesse jätta," selgitab Cleveroni kaasasutaja ja juht Arno Kütt ettevõtte kontseptsiooni.

"Pakiturg kasvab väga palju ja see pole vaid e-kaubandus. Meiega on võimalik hästi palju uusi teenuseid lahendada, näiteks kingsepp saab jätta oma kliendi kingad pakirobotisse, kui klient sobival ajal kaubanduskeskusesse neile järele ei saa tulla või Airbnb-s majutuse pakkuja saab jätta korterivõtmeid, samuti saab rentija jätta autovõtmeid," loetleb Kütt.

Ka Omniva plaanib järgmisel aastal võimaldada teistel kulleritel oma pakiautomaadivõrgustikku kasutada.

Cleveron, kelle pakirobotid valmivad Viljandis, alustas oma teenuse pakkumist Eestis mõni kuu tagasi seitsme pakirobotiga. Neist kolm asuvad Tallinnas, ülejäänud Tartus, Rakveres ja Viljandis. Lähema paari-kolme aasta jooksul plaanitakse Eesti turul jõuda 500 pakirobotini.

Samal ajal on asutud vallutama ka Põhja-Ameerika turgu, kus saadi jalg ukse vahele, alustades koostööd maailma suurima jaekaubandusketiga Walmart, mille e-kaubanduse mahud samuti üksnes kasvavad.

Siiani on pakiroboti teenus olnud kättesaadav vaid äriklientidele, erakliente asutakse teenindama veel selle aastanumbri sees, seejuures on teenus erakliendilt erakliendile tasuta. Ka juhul, kui inimene on tellinud omale kulleriga kauba koju, kuid ümber mõtleb, võib ta selle hoopis tasuta pakirobotisse ümber suunata.

"Nad oleksid nagu DropBoxi teenuse kasutajad," võrdleb Kütt oma ettevõtet andmevahenduslao teenusega.

E-kaubanduse liit: oleme kõige pakiautomaadisõbralikum rahvas maailmas

E-kaubanduse liidu juht Signe Kõiv tõdeb, et sellist fenomeni kui Eesti pakiautomaaditurul, mujal ei ole. "Eestis elab ilmselt kõige pakiautomaadisõbralikum rahvas maailmas ning postkontoritest ja kullerteenusest on teenus liidu tarbijauuringu põhjal peajagu üle," kinnitab ta. "Konkurents pakiautomaatide turul on tervitatav ja julgustame teenusepakkujaid laienema ka maapiirkondadesse, et aidata kaasa e-kaubanduse kasvule."

Seda, et konkurents turul liiga tihendaks läheks, nii et kellelgi turuosalistest tuleks oma pakiautomaadid kokku korjata, Kõiv ei usu.

"Pigem pakub teholoogia areng üha uusi võimalusi ning miks mitte ei võiks tulevikus külmiku funktsiooniga pakiautomaat olla iga kortermaja trepikojas või eramajade rajoonis, et hommikul tellitud toidukaup töölt saabudes kaasa haarata? Automatiseeritud teenus on mugav, lihtne ja paindlik ning tarbijate südamed võidab taskukohane hind ja tõrgeteta kulgev pakivahetus," fantaseerib Kõiv.

Praegu nimetab ta üheks e-kaubandust takistavaks teguriks just kõrget postikulu, mis tarbijaküsitlustes välja on tulnud. Samas usub ta, et konkurentsitingimustes võtab ka hind tarbija jaoks soodsama suuna.