Digimajanduse maksustamises toetasid liikmesriigid globaalset lähenemist, mis eeldab tihedat koostööd OECD ja teiste rahvusvaheliste partneritega. Nõukogu soovitab uurida lähemalt "virtuaalse püsiva tegevuskoha" ideed ning teha seda koos siirdehindade ja tulu omistamise eeskirjade muutmisega. OECDl on hetkel käsil erinevate digitaalmajanduse ärimudelite analüüs ning vahearuanne selle kohta esitatakse tõenäoliselt G20le tuleva aasta aprillis.

"Arusaadav on see, et globaalne, kõikehõlmav lahendus võtab aega, aga samas on praegu poliitiline surve suhteliselt kõva, et lahendused kiiresti kasvava digimajanduse maksustamisele tuleb leida," tõdes rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

Sellepärast on osad riigid hakanud omaette looma nii-öelda quick fix ehk kiirlahendusi. Näiteks on Itaalia töötanud välja tasanduslõivu, kus võetakse käibemaksu neilt ettevõtetelt, kes ei maksa kasumimaksu. "See oleks digitaalsele ühisturule üsna hukutav, kui meil oleks 28 erinevat maksu. Sel juhul oleks Euroopas digitaalse äri ajamine üsna keeruline," selgitas Jegorov, miks liikmesriigid leiavad paljuski, et ka lühiajaline meede võiks Euroopa Liidus toimida, kui selles jõutaks kokkuleppele.

Niisiis kutsuski Nõukogu tänasel kohtumisel Komisjoni üles põhjalikult kaaluma kõiki järeldustes toodud digiettevõtete maksustamise variante, sealhulgas ka EL-i siseseid ajutisi meetmeid. Eeldatavasti tuleb Komisjon 2018. aasta alguses välja seadusandlike ettepanekutega antud küsimuses. 

Odavale Hiina kaubale käibemaks

Tänasel kohtumisel kinnitati ka e-kaubanduse käibemaksu uuenduste pakett. Rahandusminister Toomas Tõniste märkis, et pakett on osa digitaalse ühisturu strateegiast – uuenduste kaudu muudetakse maksureeglid ettevõtetele lihtsamaks ja õiglasemaks ning parandatakse ELi ettevõtete kaitset ebaausa konkurentsi eest. (ERR on sel teemal pikemalt kirjutanud siin.)

Näiteks tekib väikeettevõtjatel piiriülese käibemaksu kohustus alles alates 10 000 eurost. Samuti kaovad alates 2021. aastast erisused ELi-sisese ja välise kauba maksustamisel – praegu kehtib ELi-välistele saadetistele teatavasti kuni 22 euroni maksuvabastus.

Tarbija jaoks tähendab see, et kui seni sai väljastpoolt Euroopa Liitu tellida kuni 22-euroseid kaupu ilma käibemaksuta, siis edaspidi lähevad maksu alla kõik kaubad alates esimesest sendist. Jegorovi kinnitusel see aga tarbijate elu halvemaks ei muuda.

"Ma arvan, et pigem vastupidi, nad võidavad, sest praegu liigub kaup tolli ja on seal natuke kinni. Juhul kui tuleb makse maksta, siis tuleb ka deklaratsioon esitada, mis on võrreldes tavapärase tuludeklaratsiooniga märksa keerulisem," selgitas asekantsler. "Kui tulevikus ostetakse kaupa netikaubamajast või vahendajalt, kes on liitunud selle süsteemiga, siis kaup liigub otse postkontorisse, kõik maksud makstud, ja siis ei ole mingit bürokraatiat."

Jegorov rõhutas, et odavad internetikaubad jäävad endiselt odavaks: "Väga suur hinnaeelis – eriti mis on seotud Hiina kaupadega – ei tule maksudest, vaid sellest, et seal on tööjõud odavam või seal on oluliselt suuremad mahud ja saabki suures mahus odavamalt toota. Kui üle tee maksab kaup 10 eurot ja Hiinast tellides maksab ühe euro, siis nüüd hakkab see internetipoes maksma 1 euro ja 20 senti – kõik nõustuvad, et see pole üldsegi oluline vahe ja päris suur hinnaeelis säilib ka tulevikus."

17 riiki mustas nimekirjas

Kolmanda tulemusena kinnitas ministrid täna musta nimekirja maksualal ebapiisavat koostööd tegevatest jurisdiktsioonidest, millega loodetakse muuta globaalset maksukeskkonda läbipaistvamaks. Jegorov selgitas, et musta nimekirja kuuluvad eelkõige piirkonnad, mis lubavad oma territooriumil tegeleda ettevõtete kestadel, kus päriselt sisu pole.

Nimekirja kuuluvad Ameerika Samoa, Bahrein, Barbados, Grenada, Guam, Korea Vabariik, Macau, Marshalli Saared, Mongoolia, Namiibia, Belau, Panama, Saint Lucia, Samoa, Trinidad ja Tobago, Tuneesia, Araabia Ühendemiraadid.

47 riiki lisati nn halli nimekirja, mis tähendab, et nad ei järgi praegu ELi maksustandardeid, aga on lubanud oma reegleid muuta. Nad peavad ELi reeglid võtma vastu 2018. aasta lõpuks, arengumaade puhul 2019. aasta lõpuks, et vältida musta nimekirja sattumist.

Tõniste rõhutas, et tegu pole karistusmeetmega, vaid konkreetse sammuga selles suunas, et heast maksuhaldustavast kujuneks norm: "Olime nimekirja koostades igati avatud dialoogile vastavate jurisdiktsioonidega ning mitmed neist väljendasid soovi olukorda parandada. Nimekiri ei ole n-ö kivisse raiutud, vaid olukorra monitooring ning listi uuendamine maksuekspertide ringis jätkub," märkis Tõniste.

Jegorov selgitas, et nimekirja ei koostatud riikide, vaid kriteeriumide põhjal. See tähendab, et kõigepealt seati paika nõudmised, millele riigid peavad vastama ning anti neile võimalus oma käitumine eeskirjadega kooskõlasse viia. Alles seejärel hakati vaatama, millised riigid eeskirjadele ei vasta.

Musta nimekirja riikidele on võimalik liikmesriikidel rakendada kaitse- või vastumeetmeid, näiteks on meetmed madala maksumääraga riikide jaoks tulumaksuseaduses juba olemas. Jegorovi sõnul on aga ainuüksi nimekirja olemasolu oluline signaal, et riigid peaksid tegema maksuasjades rohkem koostööd.

"Iseenesest oluline saavutus ei ole nimekiri ise, vaid et nii palju riike, nii palju jurisdiktsioone on võtnud endale kohustuse viia oma süsteemid vastavusse nende küsimustega, mis olid Euroopa Liidu poolt identifitseeritud ja seetõttu on oluline, et maailmas jääb oluliselt vähem neid kohti, kustkaudu saab makse optimeerida," sõnas asekantsler.

Eesistumise viimane ECOFIN

Jegorov kinnitas, et Eesti jaoks olid kõik kolm Nõukogus kokku lepitud teemat äärmiselt olulised, eriti kuna käibemaksu osas pole Euroopa Liidus ammu midagi ära tehtud. Digiettevõtete maksustamine tuli päevakorda Eesti algatusena, e-kaubanduse maksupakett oli Komisjoni algatus, milles Eesti suutis leida liikmesriikide kokkuleppe.

Tänase ECOFINi kohtumisega tõmbas Eesti joone alla eesistumise peamistele maksu- ja finantspoliitika teemadele. Tõniste tunnustas Eesti eesistumise meeskonda suure töö eest ning tänas liikmesriike, komisjoni, europarlamenti ja teisi osapooli koostöövalmiduse ja toetuse eest. Ühtlasi andis minister teatepulga edasi järgmisele eesistujale Bulgaariale.