Euroopa Liit soovib keelata angerjapüügi ({{commentsTotal}})

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest.
Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Autor/allikas: Margus Ansu/Postimees/Scanpix Baltics

Euroopa Liidu liikmesriigid asuvad esmaspäeval Eesti juhtimisel põllumajandus- ja kalandusnõukogus arutama angerjapüügi keelamist Läänemeres ja Atlandi ookeanis.

"Angerjate arvukus on võrreldes 1960-1970. aastatega ligikaudu 99 protsenti vähenenud, seetõttu on Euroopa Komisjon teinud ettepaneku angerjate püük Atlandi ookeanis ja Läänemeres üldse keelata ning muuta rangemaks ka siseriiklikke angerjamajanduskavasid," selgitas kalandusministrite kohtumist juhatav keskkonnaminister Siim Kiisler. "Hetkel on keeruline prognoosida, milline see lõplik tulemus saab olema, aga usun, et hiljemalt kolmapäeva hommikuks oleme selles osas juba targemad."

Angerjate arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjuseid: ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist, selgitas keskkonnaministeerium.

Populatsiooni taastumist raskendab ka asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6-8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab. 

Kehvema kvaliteediga tehiskala

Pärnu Kalamajaka tegevjuht Indrek Tekko ütles, et nende ettevõte müüb umbes 80 protsendi ulatuses looduslikku kala ja ülejäänu tuleb kalakasvatusest. Kuigi Euroopa Liidu otsus puudutab neid tugevalt, ei tee Tekko püügikeelust suurt probleemi.

"Kalu on ka minevikus ära kadunud, kui hinnad on näiteks kõrgeks tõusnud ja kliendid ei võta toodet enam samamoodi vastu, aga siis asendub kala jälle mingi teise liigiga. Kui antud juhul muutub defitsiidiks looduslik angerjas, siis see asendub lihtsalt farmiangerjaga," selgitas Tekko. "Ma usun, et me leiame mingid muud väljundid ja ongi kõik."

Tehistingimustes kasvatatud angerjas pole Tekko sõnul siiski loodusliku kalaga samaväärne. Kasvatuste kala kehvemat kvaliteeti mõjutab tegevjuhi sõnul kunstsööt, piiratud liikumine ja kindlaks määratud temperatuur. 

"Kui me võrdleme ka looduslikku lõhet, Norra lõhet ja farmilõhet, siis neid ei anna omavahel võrrelda. Esiteks on farmiangerja nahk tunduvalt paksem ja seda pole neil võib-olla nii meeldiv süüa, kes söövad angerja nahka. Liha on ka kindlasti farmikalal vintskem ja puisem," selgitas ta.

Samuti on Tekko sõnul paremad loodusliku kala maitseomadused: "Liha on pehme, nahk on pehme, ta on nii-öelda fitness-kala, keda ei ole nuumatud nagu kanu õrre peal – farmikaladega see tihtipeale nii on. Lisaks saab farmikala endale keemiat sisse, antibiootikume ja kõiki asju, et haigeks ei jääks. Isiklikult eelistan kindlasti looduslikku kala farmikalale," tõdes tegevjuht. "Aga kui sa kõrvuti neid ei söö ja gurmaan ei ole, siis võib-olla väga vahet ei teegi."

Peamine püük Võrtsjärvest

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011-2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004-2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.

Nõukogus on lisaks angerjapüügile kavas kokku leppida järgmise aasta kalapüügivõimalused kõikides Euroopa Liidu vetes (v.a Läänemeri ja Must meri, mille osas lepiti kokku juba varem) ja Euroopa Liidu kalalaevade püügivõimalused rahvusvahelistes vetes.

Tegu on viimase Eesti juhtimisel toimuva põllumajandus- ja kalandusnõukogu kohtumisega.

Toimetaja: Anette Parksepp



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: