Euroopa Liit otsustas keelata angerjapüügi hooajaliselt ({{commentsTotal}})

{{1513153560000 | amCalendar}}

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid otsustasid keelata angerjapüügi Atlandi ookeanis ja Läänemeres kolmeks kuuks angerja rändeperioodil. Kogu öö kestnud läbirääkimistel leppisid nad kokku ka Euroopa Liidu kalapüügivõimalustes kõikides Euroopa Liidu vetes ja väljaspool Euroopa Liidu veeala. 

Angerjate arvukus on võrreldes 1960-70. aastatega ligikaudu 99 protsenti, mistõttu soovis Euroopa Komisjon esialgse ettepaneku järgi keelata angerjapüügi täielikult Atlandi ookeanis, Põhjameres ja Läänemeres ning muuta rangemaks siseriiklikke angerjamajanduskavasid. Liikmesriigid leidsid, et täielik püügikeeld mõjutaks liialt kalamehi, niisiis leppisid kokku hooajalises püügikeelus.

Läbirääkimiste tulemusel otsustati angerjapüük meres keelata kolmeks järjestikuseks kuuks vahemikus 1. septembrist 31. jaanuarini ehk angerja rändeperioodil. Iga liikmesriik saab ise otsustada, millal täpselt selles ajavahemikus püügikeeld kehtestada.

Keskkonnaminister Siim Kiisler ütles ERRi portaalile, et Eesti kalapüüki piirang väga oluliselt ei mõjuta, kuna meie kalamehed püüavad angerjat peaasjalikult siseveekogudest - eelkõige sinna ümberasustatud angerjat. "Hiidlasele on see muidugi halb uudis, aga Eesti püüginumbreid laiemalt see väga oluliselt ei mõjuta," tõdes minister.

Pärnu Kalamajaka tegevjuht Indrek Tekko ütles, et kuigi nende ettevõte püüab praegu suurema osa angerjast merest, mitte kalakasvatusest, peavad nad edaspidi oma tegevust ümber orienteerima, kuid ei näinud selles suurt probleemi.

"Kalu on ka minevikus ära kadunud, kui hinnad on näiteks kõrgeks tõusnud ja kliendid ei võta toodet enam samamoodi vastu, aga siis asendub kala jälle mingi teise liigiga. Kui antud juhul muutub defitsiidiks looduslik angerjas, siis see asendub lihtsalt farmiangerjaga," selgitas Tekko. "Ma usun, et me leiame mingid muud väljundid ja ongi kõik."

Vaidlused terve öö

"Viimane Eesti juhitav põllumajandus- ja kalandusnõukogu kujunes sarnaselt oktoobrikuisele samuti kogu öö kestnud pingelisteks läbirääkimisteks. Alustasime esmaspäeva hommikul plaaniga leppida kokku ligikaudu 200 kalavaru püügivõimalustes. Kolmapäeva hommikul pisut enne kella kaheksat saavutasimegi liikmesriikide vahel konsensusliku kokkuleppe," ütles kohtumist juhtinud Kiisler.

Eestile säilib võimalus püüda Loode-Atlandi piirkonnas süvalesta, meriahvenat, railisi, turska ja teisi liike. Lisaks saab Eesti ka edaspidi püüda Barentsi merest turska, krevetti ja lestalisi.

Miks on angerjavaru 99 protsenti vähenenud?

Angerjate arvukuse vähenemisel on mitmeid põhjusi – ülepüük, elupaikade vähesus ja paisutatud jõed, mis takistavad angerja rännet nende elupaikadeni. Arvatakse ka, et angerja rännet Euroopasse mõjutab Golfi hoovuse muutumine. Lisaks sellele teatakse väga vähe Sargasso meres asuvatest angerja koelmualadest ja angerja noorjärkude elutsüklist.

Populatsiooni taastumist raskendab ka asjaolu, et klaasangerjana Euroopa rannikule jõudev angerjas rändab tagasi kudealadele Sargassosse alles 6-8 aasta pärast või isegi hiljem. Seetõttu on teadlased soovitanud viia miinimumi igasugune inimtegevus, mis angerja rännet mõjutab.

Eestis püütakse enamik angerjaid Võrtsjärvest. Aastatel 2011-2016 püüti Võrtsjärvest keskmiselt 10,2–13,3 tonni angerjat. Merest püük on mitu korda vähenenud: kui aastail 2004-2007 püüti Eestis merest ligikaudu 12 tonni täismõõdus rändangerjat, siis mullune püügimaht oli 700 kilogrammi.

Toimetaja: Anette Parksepp



EV100: galeriid, videod, arvamused

Tiit Ojasoo

Tiit Ojasoo 104 kirjast: rünnati ka neid, kes ei ole üldse milleski süüdi

Eesti vabariigi kontsertlavastuse üks lavastajatest Tiit Ojasoo märkis Äripäeva raadio saates "Persoon", et 104 kiri kindlasti mõjutas lavastuse ettevalmistusprotsessi ja tegelikult mõjutas ka täiesti süütuid inimesi. Sealhulgas tema ja Ene-Liis Semperi lapsi, mistõttu tõstatas Ojasoo küsimuse, et kas see kiri nende allkirjadega üldse täitis oma loodetud eesmärki.

ERR-i kirjutusvõistlus
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: