Eesti mereala üldplaneeringu koostamine jõudis uude etappi ({{commentsTotal}})

Vaade Tallinna sadamale.
Vaade Tallinna sadamale. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Riik on jõudnud praeguseks kogu Eesti mereala üldplaneeringu koostamisel sinnamaani, et rahandusministeerium otsib riigihankega koostööpartnerit.

"Hangime mereala planeeringu ja mõjuhindamise - looduskeskkonna, majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude - konsultanti, kes aitaks rahandusministeeriumil mereala planeeringut koostada ja protsessi läbi viia," ütles ERR-ile rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap.

Mereala planeering algatati tänavu 25. mail valitsuse korraldusega. Selle järgi koostatakse mereala planeering kogu Eesti merealale, sealhulgas majandusvööndile ning lisaks merealale käsitletakse ka rannikul toimuvat ehk tegevusi, mis toimuvad maismaal, kuid on seotud merealaga või toetavad merealal toimuvaid tegevusi.

Eestis on varem kehtestatud kaks mereala maakonnaplaneeringut. Pärnu maakonna mereala planeering kehtestati tänavu aprillis ja Hiiu mereala planeering kehtestati möödunud aasta suvel.

"Nende planeeringute koostamise ajal võeti vastu EL direktiiv, mille järgi tuleb kõigil liikmesriikidel kehtestada oma mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021. Direktiivist lähtuvalt muudeti ka planeerimisseadust ning nüüd koostatakse mereala planeering mitte enam maakonnaplaneeringute, vaid üleriigilise planeeringuna. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad kehtima ning nende planeeringulahendustega tuleb üleriigilise planeeringu koostamisel arvestada," selgitas Konsap.

Üleriigilise mereala planeeringu sisuline koostamine algab Konsapi sõnul pärast hankemenetluse lõppu, eeldatavasti jaanuarist 2018. "Seejärel läheb lahti ka koostöö huvigruppide ja laiema avalikkusega. Planeeringulahenduse esimene variant peaks ajakava järgi valmis olema 2019. aasta lõpuks ja loodetavasti saame planeeringu kehtestatud 2020. aasta esimese kvartali lõpuks," nimetas ta tähtaegu.

Mereala planeeringu eesmärk on kokku leppida põhimõtted ja väärtused, millest lähtuvalt kasutatakse Eesti mereala. Konsap ütles, et see kokkulepitud merekasutus peab tasakaalustatult arvesse võtma nii majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi kui ka looduskeskkonna huve ja vajadusi.

Eesmärgina on ametnikud sõnastanud, et mereala ruumiline planeerimine võimaldab määratleda, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam, et oleks tagatud nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana.

"Seejuures tuleb iga tegevuse kavandamisel silmas pidada, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine või säilitamine. Mereala planeerimisel käsitletakse meretransporti, energeetikat, kalandust ja vesiviljelust, rekreatsiooni, mere kultuurilist väärtust jm valdkondi," lisas Konsap.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: