Iga kolmas hoiab sääste sularahas ({{commentsTotal}})

Sularahas hoiab sääste 34 protsenti Eesti elanikest, selgus värskest Eesti Panga tellitud maksekäitumise uuringust.

Küsitletud tõid sularahas säästude hoidmise põhjustena välja pangahoiuste madala intressitulu ja pankade liiga kõrged teenustasud. Samuti asjaolu, et sularahas säästude hoidmisel on säästudest parem ülevaade.

Turu-uuringute küsitlusest ei selgunud, kui suures mahus sääste sularahas hoitakse. Palju täpsemini on teada inimeste pangahoiuste maht ning nende kasv.

Paari nädala eest teatas Eesti Pank, et majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris üheksa protsenti 6,6 miljardi euroni ning nende kasv on viimastel kuudel kiirenenud.

Sularaha versus kaardimakse

Eesti leibkondade maksekäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud.

Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas (11 protsenti), ligikaudu sama palju (12 protsenti) on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.

Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58 protsenti maksavad sagedamini kaardiga ja 18 protsenti sularahas.

Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.

Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79 protsenti on sellele vastu.

Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84 protsenti), Lõuna-Eestis (86 protsenti) ja üksi elavate pensionäride (87 protsenti) seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18–34aastased) elanike hulgas.

Toimetaja: Priit Luts



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: