Enamik pooldab 1- ja 2-sendiste müntide kadu ({{commentsTotal}})

Värske elanike maksekäitumise uuring näitab, et enamik küsitletuist pooldab ühe- ja kahesendiste müntide ringlusest kaotamist ning kassas tasutava ostusumma ümardamist.

Pooldaval seisukohal oli 57 protsenti, vastu oli 33 protsenti ning 10 protsenti ei omanud seisukohta, selgus Eesti Panga tellitud Turu-uuringute küsitlusest.

Vastu on ideele keskmisest sagedamini vastajad Lõuna-Eestist, lisaks ka üksi elavad pensionärid ja väikese sissetulekuga inimesed (200-400 eurot kuus).

Pooldaval seisukohal on keskmisest sagedamini vanuserühm 25-34 aastat.

Eesti Panga asepresident Madis Müller on öelnud, et Eestis ühe ja kahesendised eriti ei ringle ja need kipuvad kuhjuma inimeste kätte, mistõttu on keskpank pidanud vasksente mitmel korral juurde tellima.

Müntide ringlusest kaotamine on seni olnud idee tasandil ning keskpanga seisukoht on olnud ära oodata teiste riikide kogemus.

Sularaha versus kaardimakse

Eesti leibkondade maksekäitumise uuring kinnitab, et Eesti elanike maksekäitumine ning sularaha ja pangakaardi kasutamine ei ole viimasel viiel aastal märgatavalt muutunud.

Kümnendik elanikest tasub igapäevaostude eest ainult sularahas (11 protsenti), ligikaudu sama palju (12 protsenti) on ka neid, kes kasutavad maksmisel ainult pangakaarti. Mõlema grupi osakaal on viimase viie aasta jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.

Ülejäänud inimesed kasutavad nii kaarti kui ka sularaha: nendest 58 protsenti maksavad sagedamini kaardiga ja 18 protsenti sularahas.

Eesti Panga statistika põhjal teevad Eesti elanikud Eestis peaaegu 760 000 kaardimakset päevas, ligi 20 korda rohkem kui 2000. aastal.

Vaatamata kaardimakse ja internetipanga populaarsusele ei poolda Eesti elanikud sularahavaba ühiskonda – 79 protsenti on sellele vastu.

Sularahavabale ühiskonnale on keskmisest suurem vastuseis väikelinnades (84 protsenti), Lõuna-Eestis (86 protsenti) ja üksi elavate pensionäride (87 protsenti) seas. Pooldajaid on enam kõrge sissetulekuga (üle 1000 euro kuus) ja nooremate (18–34aastased) elanike hulgas.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: