NATO mehitamata lennuvahend Global Hawk tegi Eesti kohal lennu ({{commentsTotal}})

{{1515753360000 | amCalendar}}
Global Hawki mehitamata lennuk.
Global Hawki mehitamata lennuk. Autor/allikas: NATO

Neljapäeva päeval lendas Eesti õhuruumis NATO mehitamata lennuvahend Northrop Grumman RQ-4 Global Hawk.

"Tegemist oli regulaarse lennuga NATO õhuruumis," kinnitas ERR-i uudisteportaalile leitnant Simmo Saar kaitseväe peastaabi pressijaoskonnast.

Flightradar24 järgi startis mehitamata lennuvahend Bukarestist ning siirdus üle Ukraina ja Poola Balti riikide õhuruumi ja sealt tagasi.

RQ-4 Global Hawk on USA õhuväe pika lennukestusega ja suurtel kõrgustel lendav eemalt juhitav mehitamata õhusõiduk, mille põhiülesandeks on seire. Lennuvahendi tühikaal on ligi seitse tonni, maksimaalkiirus on üle kuuesaja kilomeetri tunnis ning suurim lennukaugus üle kahekümne kahe tuhande kilomeetri. 

Ühendriikide õhuväe mehitamata õhusõiduk RQ-4 Global Hawk lendas Eesti õhuruumis ka jaanuaris 2016. Enne seda on lennanud Eesti õhuruumis USA õhuväe mehitamata õhusõiduk MQ-1 Predator, samuti mitmed väiksemad militaarsed mehitamata õhusõidukid, nagu näiteks RQ-7B Shadow.

Flightradar24 Autor: ERR

Toimetaja: Urmet Kook



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: