President Kersti Kaljulaid ütles Taani kaitseväelasi tervitades, et nende ülesanne on oluline mitte ainult Eesti rahvale, vaid ka Taani inimestele ja kogu NATO-le. "Teie ülesanne on heidutada ja vajadusel Eestit kaitsta, et poleks kahtlust, et rünnak ühe liikmesriigi vastu võrdub rünnakuga kogu alliansi vastu," ütles president Kaljulaid. 

Samuti tänas Eesti riigipea kõiki Taani sõdureid ja nende lähedasi NATO lahingugrupis osalemise eest. "Eesti inimeste ja sõdurite vastuvõtt saab olema sõbralik ja soe, ilm seevastu saab olema külm ning väljaõpe kurnav," märkis president.

Taani ja Eesti kaitseväelased on koos teeninud erinevatel välisoperatsioonidel nii Balkanil kui ka Afganistanis ning Lähis-Idas.

"Nüüd on taanlased siin, Eesti pinnal, et koos Suurbritanniaga viia ellu NATO heidutusstrateegiat. Meenutan ka, et 2014. aastal olid Taani õhuväe hävitajad esimesed liitlaste lennukid, kes NATO Balti õhuturbe missiooni raames Ämarisse saabusid. Meie maaväe väljaõpet toetab seotus Taani diviisiga," ütles kaitseminister Jüri Luik, kelle sõnul annab Taani üksuse saabumine Eestisse võimaluse neid pikaaegseid sidemeid veelgi tugevdada

1. jalaväebrigaadi, mille koosseisu liitlaste lahingugrupp kuulub, seob Taani diviisiga pikaaegne koostöö. Nii osales 1. jalaväebrigaad perioodil 2009 – 2016 Taani diviisi õppuste tsüklis, kus Eesti ja Taani kaitseväelased harjutasid ka Eesti kaitsmist. Käimasolevas väljaõppetsüklis teeb Taani diviisiga kostööd Eesti kaitseväe 2. jalaväebrigaad.

"Taani relvavendadega seovad meid juba alates kaitseväe taasloomisest tugevad sidemed, sest nad on andnud suure panuse meie kaitseväe ülesehitamisse ning koos oleme osalenud erinevatel välisoperatsioonidel ning meie sõjaline koostöö operatsioonidel jätkub täna Iraagis," lausus kaitseväe juhataja kindral Riho Terras. "Taanlaste kohalolu tugevdab nii Eesti kui terve NATO julgeolekut ning annab meile võimaluse üksteiselt õppida ja tugevdada meie liitlassuhteid."

Saabunud mehhaniseeritud jalaväekompanii kuulub 1762. aastal moodustatud Taani kaardiväe husaarirügemendi koosseisu. Kaardiväe husaarirügement on tänasel päeval üks kahest tegutsevast Taani ratsaväerügemendist, rügemendi koosseisu kuulub kaks mehhaniseeritud jalaväepataljoni ning üks õppepataljon.

Üksuse koosseisu kuulub ka ratsaeskadron, mille koosseisus teenib ligi 100 kaitseväelast ja 75 ratsahobust ning mille ülesanne on osaleda Taani kaitseväe tseremooniatel ning eskortida Taani kuningliku pere liikmeid.

Taani kaitseväelaste kasutuses on jalaväelahingumasinad CV9035 nagu ka 1. jalaväebrigaadil. Jalaväelahingumasinad saabuvad Eestisse neljapäeval.

NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani. Prantsuse kaitseväelased suundusid möödunud aasta lõpus Leetu, et jätkata seal regiooni julgeolekusse panustamist.