Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv suveaja korra kohta jõustus 19. jaanuaril 2001. Direktiiv kehtestas siseturu toimimise huvides kogu Euroopa Liidus ühise kuupäeva ning aja suveaja alguse ja lõpu jaoks.

Pärast seda on kellakeeramise lõpetamise küsimus olnud mitu korda arutelul, kuid tulemuseta. Näiteks 2015. aasta septembris esitas europarlament suulise küsimuse Euroopa Komisjonile sel teemal.

"Nüüd oleme jõudnud nii kaugele, et transpordi ja turismi komisjon on esitanud resolutsioonikavandi, mis läheb hääletamisele 8. veebruaril. Euroopa Parlament saab siis võtta seisukoha," rääkis saadik Tunne Kelam ERR-i raadiouudistele.

Kelam selgitas, et parlamendi seisukoht on see, et teaduslikud uurimused ei ole suutnud veenvalt tõestada, et kaks korda aastas toimuval kellakeeramisel oleks märgitavalt positiivseid tagajärgi.

"Samal ajal on selge, et olemas on negatiivsed mõjud inimese tervisele, põllumajandusele, liiklusohutusele," lausus Kelam. Resolutsioon kutsub komisjoni üles kellakeeramine lõpetama.

Euroopa Komisjoni seisukoht on olnud, et igal variandil on positiivsed ja negatiivsed aspektid ja komisjon sooviks edasist uurimist.

Resolutsiooni läbiminek parlamendis ei tähenda veel automaatselt, et kellakeeramine lõpetatakse. Kui toetus resolutsioonile on väga suur, peegeldades enamuse selget tahet, siis on see tungiv soovitus komisjonile, et ta asjaga kiiresti tegeleks, selgitas Kelam.