Euroopa Komisjon kogub EL-i kodanike arvamusi suveaja korra muutmise kohta. Veebiküsitluses saab kuni 16. augustini avaldada arvamust nii selle kohta, kas kellakeeramine tuleks lõpetada, kui ka selle kohta, kas lõpetamise korral peaks jääma püsivalt talve- või suveajale.

Esimestel päevadel ei õnnestunud kõigil soovijatel aga küsitlusele vastata, sest leht, kust seda sai teha, tõrkus töötamast.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse meedianõunik Maris Ilves ütles ERR-ile, et esimese kolme küsitluspäevaga laekus pool miljonit vastust ning seetõttu esines vastamiskeskkonnas mõningaid tehnilisi probleeme.

"IT-meeskond on küsimusega tegelenud ning praegu ei tohiks enam tõrkeid olla," lisas ta.

Ilvese sõnul on komisjoni Eesti esindus reklaaminud küsitlust oma sotsiaalmeedia kanalites ning palunud ka majandusministeeriumil seda oma võrgustikes levitada, et Eestist tuleks võimalikult palju vastuseid.

Küsimusele, kui suur kaal küsitlustulemustel lõpliku otsuse tegemises on, vastas Ilves, et käesolev küsitlus on osa suveaja direktiivi ülevaatamisest ning järgmised sammud otsustatakse pärast küsitlustulemuste analüüsi. "Senised uuringud on näidanud, et ühtse turu huvides tuleks EL-is säilitada kellakeeramise osas ühesugune režiim," lausus meedianõunik.

Valitsus kaalub kellakeeramise kasu ja kahju

Majandusministeeriumi avalike suhete nõuniku Kadri Tonka sõnul kinnitab valitsus Eesti seisukoha kellakeeramise kohta eeldatavasti augusti keskel. Otsuse ettevalmistamise eest vastutavad veel haridusministeerium, siseministeerium, maaeluministeerium ja sotsiaalministeerium.

"Valitsusel on vaja otsustada, kas toetada kellakeeramise lõpetamist ning kui jah, siis kas minna üle suveajale või talveajale või jääda selles valikus neutraalseks," rääkis Tonka ning lisas, et valitsus teeb otsuse, kaaludes poolt- ja vastuargumente ning võimalikku kasu ja kahju.

"Kasu mõttes räägitakse eelkõige kaasnevast majanduslikust kasust ning vastuargumentidena peamiselt tervislikest aspektidest. Küsimus on täna selles, et kas need põhjused, mille pärast kunagi kella keerama hakati, on jätkuvalt relevantsed ning piisavad, et kaaluda üles kellakeeramisest tingitud mõju tervisele," selgitas ta.

Euroopa Parlament võttis 2018. aasta veebruaris vastu resolutsiooni, milles palutakse komisjonil direktiivi põhjalikult hinnata ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks.

Euroopa Komisjon hindab nüüd kaht peamist valikut: kas säilitada praegune kord või lõpetada kaks korda aastas toimuv kellakeeramine kõigis liikmesriikides ning keelata perioodiline kellaaja muutmine. Seda, kas minnakse alaliselt üle suve- või talveajale, saaks otsustada iga liikmesriik ise.