„Tänasel päeval tarbib Eesti tervikuna elektrit umbes 1400 megavatti ja meie oma elektrijaamades toodame 1350. Nii et me toodame praktiliselt sama palju, kui Eesti tarbib elektrit. Lisaks on siin veel muud jaamad, mis toodavad veel üks 150 megavatti juurde. Nii et külm ilm on kindlasti positiivne, kuna elektrit on vaja ja energiat on vaja ja tootjad selle üle ainult rõõmustavad.

Elektri hindki on praegu tootjale soodne,” rääkis Pajo.

Ta lisas veel, et kui vaadata natukene tagasi - jaanuar, detsember, november, siis on tänane hind siin ligi poolteist korda suurem. „Nii et praegu see hind on tootjale positiivne.”

Eesti Energia elektritootmise rekord tehti 2016. aasta jaanuaris. Siis tõusis külma ilmaga Narva jaamade võimsus 1900 megavatini, mis oli viimase paarikümne aasta suurim tulemus. Seda tänavu korrata vaevalt et õnnestub, kui just pakane veel paariks nädalaks püsima ei jää.

Lisaks külmale ilmale mõjutab nõudlust elektriturul hüdroenergia vähesus. Jätkab Raine Pajo.

„Väga palju sõltub ikkagi hüdroloogiast, milline on hüdroseis Põhjamaades,” rääkis Raine Pajo. „Tänagi on Soome selgelt defitsiidis. Tarbivad soomlased 13 000 megavatti, aga ise toodavad ainult kümme, nii et 3000 megavatti soomlased impordivad peamiselt Rootsist, aga ka Venemaalt. Ja samuti teine suur piirkond, mis on suures elektri defitsiidis, on ju lõuna poolt naabrid, leedukad.”

Neil on Pajo kinnitusel defitsiit veelgi suurem. „Nende oma tootmist on seal võib-olla kaks-kolmsada megavatti, samal ajal kui tarbimine on 1800. Nemad impordivad elektrit samuti Rootsist, Poolast, Eestist läbi Läti ja ka Venemaalt.”

Pajo sõnul kõiki Narva elektrijaamade energiaplokke, vaatamata soodsale turuseisule, siiski ei kasutata. Mõned plokid vajavad remonti.