Kui börsihinna statistikat vaadata, siis räägib see selget keelt: viimased paar nädalat on elektri hind olnud kõrge ning viimasel paaril päeval erakordselt kõrge: teisipäeval oli päeva keskmine börsihind 305 eurot megavatt-tunnist ning nii kõrgel oli hind Eestis viimati veebruari esimestel päevadel.

Väga kõrge on hind ka kolmapäeval, 248 eurot megavatt-tunnist. Novembri keskmine hind on 11 päeva peale 199,2 eurot megavatt-tunni kohta. Võrdluseks: tänavu jaanuaris ja veebruaris, kui kõiki häiris elektri väga kõrge hind, oli mõlema kuu keskmine 154 eurot megavatt-tunnist ehk pea veerandi võrra madalam.

Lätis ja Leedus on novembri keskmine veelgi kõrgem: vastavalt 304 ja 295 eurot megavatt-tunni kohta. Soomes on hind madalam, 71 eurot.

Eestis on hind praegu madalam ka kui Poolas ja Saksamaal ning selle põhjuseks on reservist käivitatud Eesti Energia põlevkivijaamad, ütles ERR-ile Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi.

Kuid hind võiks olla kindlasti madalam, kui Eesti Energia saaks kasutada rohkem jaamu, eriti Auvere jaama. 260-megavatise võimsusega Auvere on remondis ja on seda veel nädalajagu, samuti on tööst väljas Eesti elektrijaama 8. ploki üks katel võimsusega 105 megavatti. Kokku tähendab see, et turult on väljas 365 megavatti tootmisvõimsust.

Kuigi elektri hind on väga kõrge, ei pääse turule Eesti elektrijaama 3. ja 4. plokk, ütles Hõbejõgi. Turul on Eesti elektrijaama 5. ja 6. plokk ning 8. plokk ühe katlaga ja Balti elektrijaama 11. plokk.

Lätlased ja leedukad panid oma parimad gaasijaamad üheaegselt remonti

See, et sel nädalal on elektri hind tõusnud väga kõrgele, pole ainult jaheneva ja tuuletu ilma tagajärg, kuigi oma osa on ka sellel. Hõbejõgi tõi välja, et kuivõrd ilm on olnud äärmiselt tuulevaikne, siis on Baltimaade tuulepargid tootnud keskmiselt ainult 0,5 gigavatti ehk umbes 10 protsenti koguvõimsusest. Päikeseenergia toodang on arusaadavalt väga väike.

Baltimaades langes päikese- ja tuuleenergia osakaal tarbimise katmisel oktoobri 40 protsendilt novembri alguses umbes 20 protsendini ning päikeseelektri toodang vähenes ligikaudu poole võrra, märkis Eleringi energiaturgude modelleerimise vanemanalüütik Hardi Koduvere.

Kõrge hinna oluliseks põhjuseks on Rootsi ülekandepiirangud ja sealsete tuumajaamade hooldus, märkis Hõbejõgi.

"Rootsis on lõunapoolsete hinnatsoonide SE3 ja SE4 vahelist ülekandevõimsust piiratud kahe kuni kolme gigavati ulatuses. Samal ajal on hoolduses kolm tuumareaktorit koguvõimsusega ligikaudu 3,3 gigavatti: Forsmark 1 tuleb tagasi 17. novembril, Ringhals 4 21. novembril ja Ringhals 3 28. novembril," lausus ta.

Rootsi ülekandepiirangud tähendavad, et sealne kõige lõunapoolsem ehk SE4 piirkond on sunnitud importima elektrit Saksamaal, kus hind on väga kõrge. See omakorda mõjutab Baltimaid, sest sellest Rootsi piirkonnast jõuab Saksamaa kallis elekter Rootsi-Leedu elektrikaabli NordBalt kaudu Baltimaadesse. Lisaks ostab ja müüb Leedu kaudu elektrit teine kõrge hinnatasemega riik, Poola, mis kergitab siinse elektri hinda veelgi, märkis Hõbejõgi.

Kuid hinnatõusule on kaasa aidanud ka Baltimaad ise, sest Lätis ja Leedus on samaaegselt remondis vastavalt Latvenergo ja Ignitise kõige uuemad ja tõhusamad gaasijaamad.

Leedus on Elektrėnai elektrijaama plokk, mille võimsus on 455 megavatti, remondis 25. novembrini ja Riia elektrijaama TEC-2 teine plokk võimsusega 420 megavatti 26. novembrini ning TEC-1 (73 megavatti) 14. novembrini, ütles Hõbejõgi.

Kerge liitmistehe näitab, et seetõttu on Läti ja Leedu juhitav tootmisvõimsus praegu tavapärasest 1000 megavatti väiksem. Koos Eesti põlevkivijaamadega on turult väljas seega pea 1400 megavatti.

Oktoober oli veel mullusest odavam kuu

Oktoobris oli Eestis elektri hind odavam kui mullu samal ajal, vastavalt 82 ja 90 eurot megavatt-tunnist. Hinda hoidis all tuuleenergia toodang, kuid elekter oleks võinud olla veel odavam, kui maagaasi hind poleks oktoobris mitme aasta kõrgeimale tasemel tõusnud. Ka Põhjamaade hüdroenergia madal tase tähendas, et elektri hind oli kõrgem, kui oleks võinud olla.

Et Eestis oli taas madalam hind kui Lätis ja Leedus, oli tänu elektriühendustele Soomega. Oktoobris kasutati Estlinki ühenduste maksimaalset ülekandevõimsust (1000 megavatti) 44 protsenti tundidest, septembris oli see 25 protsenti, märkis Eesti Energia.

Et tuult oli palju ja aastaga on juurde ehitatud tuuleparke, tootsid Baltimaade tuulejaamad koguni poole rohkem elektrit kui aasta varem. Ka päikeseenergiat toodeti poole rohkem kui mullu oktoobris.

Kokku katsid tuule- ja päikeseenergia 40 protsenti Baltimaade elektritarbimisest, võrreldes mulluse 28 protsendiga.

Eesti Energia märkis oma kuises ülevaates, et tuuleenergia mõju elektrihinnale oli selgelt näha: päevadel, mil Baltimaade tuuleenergia toodang ületas 30 gigavatt-tundi, oli Eesti keskmine elektrihind 4,3 senti kilovatt-tunni eest (43 eurot megavatt-tunnist); kui toodang jäi alla 15 gigavatt-tunni, tõusis keskmine hind 10,6 sendini.

Eriti oli näha kahanenud tuuleenergia mõju kuu lõpus, mil hind kerkis sinna, kuhu see on jäänud kogu senise novembri: sel ajal vähenes tuuleenergia toodang Baltimaades pea 50 protsenti ning elektri hind kasvas veidi üle 50 protsendi.

Elektri hind oli ka oktoobris väga kõikuv: madalaima keskmise hinnaga päeval maksis megavatt-tund 2,2, kõrgeima hinnaga päeval 202 eurot ehk vahe oli peaaegu sajakordne.

Elektri odavnemise jada suure tõenäosusega katkeb

Energeetikadebattides on üsna palju on kasutatud argumenti, et Eestis on viimastel aastatel elektri hind pidevalt langenud. Börsistatistika järgi vastab see tõele: aastatel 2022 kuni 2025 on aasta keskmine hind olnud languses: vastavalt 193, 91, 87 ja 80 eurot megavatt-tunnist.

Tänavune aasta aga tõotab selle jada katkestada.

Veel oktoobri lõpuni oli tänavune keskmine sama, mis mullu, kuid novembri keskmine on tõstnud aasta keskmise 85 euroni ning vähemalt praegu on raske uskuda, et viimase pooleteise kuu elektrihind tuleb keskmisena niivõrd palju madalam, et aasta keskmine hind langeks alla 80 euro-megavatt-tunnist.

Loomulikult pole selles, et tänavune keskmine elektrihind tuleb tõenäoliselt mullusest, ja võimalik, et ka tunamullusest, kõrgem, süüdi ainult viimase paari nädala kõrge hind. Tänavu jaanuaris-veebruaris, kui ilmad olid pikalt külmad, oli mõlema kuu keskmine 154 eurot megavatt-tunnist.

Eesti Energia märkis oma prognoosis, et kui maagaasi hind jääb kõrgele, tähendab see kõrget elektrihinda ka eelseisval talvel.

"Pehme ja tuuline talv aitaks hinnatõusu pidurdada, kuid pikemad külmad ja tuulevaiksed perioodid võivad suurendada vajadust kallima elektritootmise ning impordi järele ja tuua kaasa märkimisväärseid hinnatõuse kogu Baltikumis," teatas Eesti Energia.

Kui väga kõrge hinnaga kuud välja arvata, on tänavu olnud elektri hind siiski eelmiste aastatega võrreldes languses: näiteks mullusega võrreldes oli tänavu elekter odavam nii märtsis, aprillis, mais, augustis, septembris kui ka oktoobris. Aasta keskmise on üles vedanud kuud, mis osutavad elektrisüsteemi puudustele.