Eksperdid: suurte andmekeskuste loomine Soome võib Eestis elektri hinda tõsta
Google'i kavatsus rajada Soome suuri andmekeskusi vähendab põhjanaabrite elektriülejääki, mida seni Eesti sai soodsalt osta. Ekspertide hinnangul võib Eestis seetõttu elektri hind tõusta poole sendi võrra kilovatt-tunni eest. Seda vaid eeldusel, et Soomes ja Eestis uusi tootmisvõimsusi juurde ei tuleks.
Google investeerib Soome 13 miljardit, et sinna suuri andmekeskusi rajada. Väga suure energiatarbimisega keskused ostavad 22 aasta jooksul pool Soome Loviisa tuumajaama elektritoodangust. Soomes võib jääda vähemaks elektritoomise ülejääki, mida näiteks Eesti sai soodsalt osta.
"See tähendab loomulikult, et hind läheb seal üles ja kui neil läheb hind üles, läheb ka meil nendel perioodidel, kui me Soomest elektrit siiapoole toome. Kui me vaatame seda aastat, siis tegelikult võrreldes 2025. aastaga, on samas suurusjärgus 500 megavatti Soomes tarbimine kasvanud. Eks neid mõjureid võib olla mitmeid, aga aastaga on hind viis eurot megavatt-tunni kohta, kui me jätame need kõige külmemad talvekuud välja, kasvanud Soomes ja sealt siis mõju ka meile," lausus Enefiti juhatuse liige Tiit Hõbejõgi.
Sellisel juhul kallineks hind 0,5 senti kilovatt-tunni kohta, kuid eeldavalt tuleb Soomes tootmisvõimsusi juurde.
"Kindlasti on teatud momente, kus siis ülejääk Soome energiaturul, mis on olnud Soome energiaturu võib-olla üks selline iseloomustav joon, jääb natukene väiksemaks. Ilmselt keskmine hind jääb suuresti sinna, kus ta täna on. Võib-olla nii-öelda volatiilsust turul suureneb, tekivad mingid täiendavad tunnid, kus hind on väga kallis. Aga teisest küljest, kuna see täiendav nõudlus käivitab ka uute elektrijaamade rajamise, siis vastukaaluks tekib ka päris palju tunde, kus elektri hind on jälle väga madal, sest on tulnud soodsamat tuult turule," ütles Ignitis Eesti tegevjuht Timo Tatar.
Eesti on viimastel aastatel ostetud sisse 40 protsenti elektritarbimisest Soomest ja teistest põhjamaadest. Eesti ei tohiks loota sellele, kui palju me naabrite käest ülejäävat energiat osta saame, ütles Eleringi juht Kalle Kilk.
"Kui tarbimist tuleb juurde ja nõudlust nii palju juurde ei ole tulnud, siis sellel on selge mõju nii varustuskindlusele kui hinnale. Me peamegi sellega arvestama, et meie Eestis oleme päris palju sõltunud oma naabrite seisukorrast. Peamine järeldus meile sellest on ikkagi see, et me peame ise natukene rohkem tulevikus hoolitsema selle eest, et meil on piisav kogus elektrit ka kohapeal võimalik toota," lausus Kilk.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Aktuaalne kaamera"











