Kui kõige olulisemad toidu- ja muud veosed said tänu Virtsu-Heltermaa liinile ja Sõru-Triigi lisaväljumistele üle mere tehtud, siis tegelikult tähendas Rohuküla-Heltermaa laevaliikluse ajutine seiskumine suurt probleemi kogu saare ettevõtlusele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Veoettevõtte Hiiu Autotrans juhatuse liige Anu Pielberg ütles, et nende kulud olid tavapärasest poole suuremad, kuid pikalt kestnud probleemidel mereühendusega olid laiemad mõjud.

"See toob kaasa selle, et kauplustes ei ole toiduaineid, et tööstustel ei ole toorainet ja kui selline olukord väga kaua kestab, et liiklus katkeb, siis see toob kaasa Hiiumaa jaoks seda, et inimesed ei saa tööle minna, nendel ei ole seal midagi teha või näiteks ehitussektoris, kui ehitusmaterjal kohale ei jõua, siis terve brigaad ootab," selgitas Pielberg.

Coop Hiiumaa tütarettevõte HTÜ Tootmine turundusspetsialist Arno Kuusk ütles, et neil õnnestus kohapeal valminud toidukraam mandrile toimetada. Tõsi, ühe korra jäi ka nende auto praamist maha.

Tootmine tuli ümber korraldada ja leida viis, et autojuhtide tööaeg mahuks lubatud piiridesse.

"Kui tavapäraselt siin tööpäeviti sõidab viis-kuus korda praam üle, siis Heltermaa-Virtsu liinil oli kolm väljumist päevas ja need kellaajad olid täpselt sellised, et jällegi autojuhtide töötunde ja logistikaahelat silmas pidades oleks esimene väljumine võinud varem olla ja viimane võib-olla ka tunnike hiljem," rääkis Kuusk.

Hiiumaa ettevõtjad leiavad, et lisaks Rukki kanali süvendustöödele on Hiiumaal vaja konkreetset kriisiplaani, et tagada operatiivne infovahetus ja paindlikkus näiteks selles, et väljuv praam ootaks eriolukorras ära kaubaauto, mis hilineb sadamasse näiteks kümme minutit.