Vabaühendus Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus nimetas 20 000 inimese põgenemist enklaavist enne, kui vool neljapäeva õhtul peatus, "suurimaks ümberasumiseks alates rünnaku algusest Ghoutale" 18. veebruaril.

ÜRO teatas, et püüab alles kokku lüüa, kui palju inimesi on 400 000 elanikuga enklaavist lahkunud. "ÜRO ei ole evakueerimisi jälginud, kuid külastab varjupaiku, kuhu mõned evakueeritud saabuvad," teatas maailmaorganisatsiooni pressiesindaja.

Vaatluskeskus teatas ka, et režiimiväed on tagasi vallutanud 70 protsenti piiramisrõngas enklaavist, mille üle nad 2012. aastal kontrolli kaotasid.

Neljapäeval hõivasid režiimiväed Hammuriyeh linna pärast seda, kui seda enda valduses hoidnud rühmitus Faylaq al-Rahman selle maha jättis. Öösel avasid režiimiväed tsiviilelanikele koridori linnast režiimi käes olevatele aladele lahkumiseks, mida tuhanded inimesed tegidki.

Neljapäeval sisenes Ghouta suurimasse linna Doumasse konvoi toiduabiga 26 000 inimesele. Konvoiga oli kaasas ka Rahvusvahelise Punase Risti (ICRC) president Peter Maurer.

Teisipäeval ja kolmapäeval evakueeriti Doumast Damaskusesse kümneid ravi vajavaid tsiviilisikuid.

Järelejäänud mässuliste käes olevad alad enklaavis on üksteisest ära lõigatud. "Kokkuvõte on, et režiim lõikas Ghouta kolmeks tsooniks, et saavutada mugavalt kolm erinevat kokkulepet," ütles Türgis asuva Omrani Instituudi analüütik Nawar Oliver.

Assad on otsustanud Ida-Ghouta tagasi võtta, et tagada pealinna Damaskuse julgeolek, mida on mässulisest enklaavist regulaarselt tabanud raketid ja mürsud. Alates pealetungi algusest on Ida-Ghoutas režiimivägede ja Venemaa õhu- ja suurtükirünnakutes hukkunud peaaegu 1250 tsiviilisikut.

Türgi, Venemaa ja Iraan liigitasid eelmisel aastal Süüria de-eskalatsioonitsoonides kokku leppides Ida-Ghouta üheks selliseks relvarahutsooniks, kus vägivald oleks pidanud vähenema, sillutades tee humanitaarabile ja üleriigilisele relvarahule.

Valitsusvägesid ja Venemaad ei peatanud ka 24. veebruaril ÜRO Julgeolekunõukogus ühehäälselt heaks kiidetud resolutsioon 30-päevasest relvarahust Süürias, mida Moskva toetas. Venemaa ja Süüria valitsus õigustasid Ida-Ghouta mässuliste vastast operatsiooni asjaoluga, et resolutsioon ei kata operatsioone terrorirühmituste vastu.

Süüria konflikti algusest möödus neljapäeval seitse aastat.

Moskva kaudselt kinnitas osalust Ida-Ghouta pealetungis

Venemaa on pühendunud Süüria režiimi aitamisele Ida-Ghouta mässulistest jagu saamisel, teatas Moskva neljapäeval ja kaudselt kinnitas oma vägede osalust sealses Süüria valitsusvägede pealetungis.

Venemaa on seni olnud Ida-Ghouta rünnakutes osalemise asjus kidakeelne, aga välisminister Sergei Lavrovi avaldusest ei jää kahtlust, et Vene väed võtavad pealetungist aktiivselt osa.

"Me jätkame võitlust terroristidega, me saame neist jagu, me aitame neile lõpu peale tegemisele kaasa Ida-Ghoutas, kus Süüria armee praegu meie toel operatsioone läbi viib," ütles ta.

Pärast seda, kui president Vladimir Putin andis eelmise aasta lõpus korralduse osa Vene vägesid Süüriast ära tuua, pole Vene sõjavägi tegevuse kohta avalikkuses palju rääkinud.

Moskva on humanitaarkoridori valvates aidanud Damaskuse lähedal asuvast Ida-Ghouta enklaavist tsiviilelanikke evakueerida. Sealseid mässulisi nimetab Moskva terroristideks, kellele kehtiv relvarahu ei laiene.

Vabaühenduse Süüria Inimõiguste Vaatluskeskus andmetel on Ida-Ghoutas Süüria valitsusvägede ja Venemaa õhu- ja raketirünnakutes surma saanud üle tuhande tsiviilelaniku.

Pentagon: Venemaa on Ida-Ghoutas kaassüüdlane

Venemaa on kaassüüdlane Süüria presidendi Bashar al-Assadi režiimi metsikustes, sest langetas teadlikult otsuse rikkuda ümberpiiratud Ida-Ghouta vaherahu tingimusi, teatas neljapäeval Pentagon.

Süüria valitsusväed on hõivanud üle poole mässuliste valduses olnud enklaavist Damaskuse kõrval ja korraldanud ÜRO üleskutseid trotsides muu hulgas õhurünnakuid, milles ainuüksi kolmapäeval hukkus kümneid inimesi.

"Venelased on teinud teadliku valiku mitte ohjeldada Assadi režiimi. Seetõttu veresaun Ida-Ghoutas jätkub. Venemaa on moraalselt kaassüüdlane ja vastutav Assadi metsikuste eest," ütles USA kaitseministeeriumi kõneisik Dana White.

"Me kutsume Venemaad üles sundima Assadi režiimi lõpetama süütute süürlaste tapmine ja lubama Ida-Ghouta ja teiste alade elanikele juurdepääsu vajalikule abile. Me toetame diplomaate nende jõupingutustes lahendada konflikt ÜRO toetatava Genfi protsessi kaudu."

Viisteist ÜRO Julgeolekunõukogu liiget, sealhulgas USA, kiitsid läinud kuul heaks resolutsiooni, mis näeb ette kuu aja pikkuse vaherahu, kuid sellest ei ole kinni peetud.