Seni ei ole lennuametil, ega Eesti jõustruktuuridel olnud õigust mehitamata õhusõidukite lendu segada. Siseministeerium teeb ettepaneku seadust muuta nii, et kui droon kujutab ohtu, võib politsei selle näiteks alla kukutada, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Ehkki näiteks suuremates linnades lendamiseks tuleb droonihuvilistel taotleda lennuameti luba, piirduvad sanktsioonimeetmed pigem rahatrahviga, ning otsest ohtu mingil moel tõkestada ei saa. Näiteks saab soovija praegu rahumeeli lennutada oma drooni kaitseväe territooriumi kohale, ning mõne meetri kõrguselt uurida, kuidas sõdurid rividrilli või rünnakutaktikat harjutavad.

"Postipakke viiakse droonidega. Siis järelikult on drooniga võimalik viia ka salakaupa. On drooniga võimalik kohale toimetada pommi. Ja kõige lihtsam, on võimalik filmida näiteks piirivalve, julgeolekuasutuste või teiste asutuste tööd täitsa segamatult," rääkis siseministeeriumi piirivalve poliitika osakonna juhataja Janek Mägi.

Sellist filmimist võib aga ka käsitleda kui ohtu riigi julgeolekule, tõdeb Mägi. Nii kasutavad droone Eesti-Vene piiril tegutsevad salakaubavedajad ja inimsmugeldajad, et enne tegutsema asumist uurida, ega ühtegi piirivalvurit läheduses ole. Mägi sõnul võivad droonilennutajat lisaks riigi julgeolekule ohustada ka avalikku korda ja inimeste turvalistust.

"Kujutage ette Laulupidu, kus on sada tuhat inimest. Ja siis tõstetakse õhku sada tuhat erineva kaalu ja suurusega drooni, mis põrkavad kokku, kukuvad üksteisele pähe või filmivad neid, kes seda filmimist ei soovi. Või siis mõned muud situatsioonid - näiteks on toimunud õnnetus ja huvilised hakkavad sellest õnnetusest videoklippe tegema. Selline õigus peaks olema, et teatud olukordades on võimalik piirata inimestel nende lennuvahendite lennutamist," tõi ta veel näiteid.

Niisiis teeb siseministeerium ettepaneku muuta lennuseadust nii, et mehitamata õhusõidukist lähtuva ohu ennetamiseks või tõrjumiseks saaks Lennuamet ja Eesti jõustruktuurid õiguse lennumasin maa peale tuua. Selleks võiks sundida nii inimest, kelle käes pult, aga kui vaja, kasutada ka vahetut sundi või sõiduk enda kontrolli alla võtta. Kui aparaat katki läheks, siis seda omanikule hüvitama ei peaks. Droonifotograaf Kaupo Kalda tõdeb, et kuna lennumasinad on muutunud odavamaks, kasutavad neid nüüd ka inimesed, kes ohutusreeglitest suurt ei lugu pea.

Samas ootab Kalda, et need juhud, mil kellegi kallist drooni jõuga alla võib kukutada, ka konkreetsemalt kirja pandaks. Muidu jääks see lihtsalt mõne ametniku suvaks. Ühtlasi peaks nendest võimalustest rääkima ka droonikasutajatele.

"Need reeglid, mis kujul alla tuua, ma peaks neid väga hästi teadma. Neid peaks väga hästi kommunikeerima, alustades sellest, et reeglistik on kaasas kõikide vähemasti Eestis müüdavate droonidega. Et puust ja punaseks," lisas Kalda.

Mismoodi droonide jõuga maandamine praktikas välja hakkab nägema, on Janek Mägi sõnul veel lahtine, ning täna meie jõuametitel selleks kuigipalju võimalusi pole. Suurürituste tarvis oleks tarvis hankida kaasaskandav tehnoloogia. Piirile aga näiteks võiks Mägi sõnul ehitada statsionaarsema tõkkesüsteemi.

"Kui me räägime suurtest territooriumitest, siis kindlasti mingi kaasaskantav seade või enda drooni lennutamine ei ole otstarbekas. Pigem peaks olema mingi statsionaarne võimekus kõigepealt tuvastada ja seejärel kas võtta juhtimine üle või tuua alla," lausus Mägi.