Propelleri jõul lendavate kaamerate ehk droonide lennutajate arv on viimaste aastatega tõusnud mitmetuhandeni. Ohutuse tagamiseks vajaliku lennutaotluse esinemises võib esineda tõrkeid, kuna lennuameti lennulubade taotlemise süsteem vajaks IT-lahendust, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Tallinna ja Tartu linna ning teiste lennuväljadega linnade lähiümbruse kohal tuleb droonide lennutamiseks taotleda luba lennuametist.

Lennutegevuse vaneminspektor Karl Rattassepa sõnul väljastas lennuamet maikuus 146 ning juunis praeguseks hetkeks ligi 100 lennuluba.

"Valgemat aega on rohkem, ilmad on paremaks läinud. Siis esitatakse seetõttu lennuametile ka rohkem taotlusi. Sellepärast vahel on tekkinud selline olukord, kus me kahjuks ei ole jõudnud kõigile taotlustele õigeaegselt vastata," sõnas lennutegevuse peainspektor Karl Ratassep.

Hinnanguliselt on Eestis kolm tuhat drooniomanikku. Lennulubade arv jääb lennuameti andmeil aga 300 ringi, mis on osalt tingitud loa vajalikkusest vaid kontrollitud õhutsoonis. Kuid vastamata lennutaotlusi esineb sellegipoolest.

"See võib olla mõni protsent. Või pisut rohkem. Konkreetset numbrit ei oska praegu öelda," sõnas Ratassep.

Elukutselise droonilenduri Jaan Kronbergi sõnul tekitab kinnituseta jänud lennuloa taotlus olukorra, kus järgmisel korral drooniomanik lendu ei registreeri. See aga seab ohtu üldise lennundusohutuse lennuväljade lähistel.

"Kui inimesed mingi hetk ei saa tagasisidet, siis nad hakkavas ignoreerima mingisuguseid reegleid. Nad ei hakka lendu kooskõlastama, vaid lihtsalt lähevad," lausus Kronberg.

"Aina rohkem inimesi võtab selle välja nagu mobiiltelefoni ja lendabki sellega. Võib-olla alati ei aimagi seda reaalset ohtu, mis ta võib teistele valmistada sellega," lisas Kronberg.

IT-lahendus päästaks

Programmeerija taustaga Kronberg pakub ühe võimalusena IT-lahenduse loomist. Ka lennuamet tunnistab vajalikkust uuendada praegust taotlussüsteemi.

"Siis saaks sinna süsteemi pookida külge ajutised piirangud, mis oleksid taotlejale kohe nähtavad. Kui ühes või kohas tohib või ei tohi lennata. Või on seal näiteks kõrguspiirangud ees. Sellisel juhul toimiks kõik automaatselt," selgitas Ratassep.

Lennulubade kooskõlastuse saamise lihtsustamiseks lõid droonikasutajad omal algatusel ka veebiplatvormi. Kuid see lahendab probleemi vaid osaliselt.

"Vabatahtlikuna tegi Daniel Sepp Tartust valmis lahenduse lennuluba.ee. See on veebilehekülg, kuhu saab märkida ära kus, kuhu, millal ja kes [drooniga] lendab. Genereeritakse valmis dokument, mis saadetakse nii lennuametile kui taotluse saatjale. Aga kui vaadata seda protsessi kogu tervikuna, siis muutus ainult üks ots ja probleem ei lahenenud," märkis Jaan Kronberg.

Inimfaktorita toimivaks lahenduseks on vajalik üleminek terviklikule IT-lahendusele, mis oleks ühenduses teiste andmebaasidega. Selleks lennuametis ressursid hetkel puuduvad.

Drooni käitamiseks vajalik lennuluba on lennuliikluse ohutuse tagamiseks nõutav lennuväljade lähedal. See tähendab 20-25 kilomeetri raadiuseline kontrollala kehtib Tallinnas ja Tartus, Saare-ja Hiiumaal, kuid ka Pärnus ja Rakveres. Samuti idapiiri vahetus läheduses.

Drooni lennutamiseks kontrollitavas õhutsoonis tuleb tasuda riigilõivu 45 eurot aastas. Enne igat üksiklendu tuleb lennuametilt saada kooskõlastus, mille taotluse käik kestab kolm kuni seitse tööpäeva enne plaanitavat lendu.

Väljaspool kontrollitud õhutsooni on kuni 150 meetri kõrgusel drooni lennutamine lubatud ilma loata. Lennuameti sõnul on juuli keskel kavas Tallinna kohale luua täiendava kooskõlastuskohustuseta lennuala.