Viipemaksevõimalus on alles üsna uus nähtus - esimesed kaardid väljastati Eesti pankades 2016. aasta lõpus.

Mugavuslahendust, kus ilma PIN-koodita saab makse kõigest kaardiga makseterminali peal viibeldes kinnitada, saab alates 2017. aasta lõpust kasutada kuni 25-euroste maksete puhul (senini oli limiidiks kümme eurot).

Eestis tasutakse pangakaardiga 95 protsendi ostude eest. Neist omakorda 75 protsenti jääb alla 25 euro, mis võimaldaks kasutada viipemakset.

SEB-s, mille klient saab ise otsustada, kas tellida viipevõimalusega kaart või ilma, on tänavu esimese viie kuu jooksul väljastatud pangakaartidest umbes pooled viipemakse fuktsiooniga.

Swedbank väljastab aga kõik uued pangakaardid juba vaikimisi viipemaksevõimalusega, mille kasutaja peab soovi korral ise aktiveerima. Ligi 80 protsenti viipekaardiomanikest ongi viipemaksed aktiveerinud. Nüüdseks moodustavad viipekaardid juba üle 35 protsendi kõigist Swedbanki väljastatud pangakaartidest ja nendega tehakse 22 protsenti kõigist maksetest.

"Viipemaksete tegemine on kasvavas trendis. Samuti on kasvamas ka suuremate ostude osakaal viipetehingutes, mis on seotud viipemakse limiidi suurendamisega kümnelt eurolt 25-le eurole 2017. aasta sügisel," kommenteeris Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore. 

Kuivõrd SEB viipekaarte vaikimisi ei väljasta, on ka nende klientuuri tehtud viipemaksete osakaal väiksem. Tänavu esimese viie kuuga tegid SEB kliendid neli protsenti kõigist ostudest viipemaksena. Ka nende väljastatavatel MasterCard pangakaartidel saab soovi korral viipemaksefunktsiooni deaktiveerida.

See on iga riigi enda otsustada, millise limiidi ta viipemaksetele kehtestab. Eesti on oma 25 euroga pigem konservatiivne.

"Üldiselt seostatakse limiidi suurust riigi üldise heaolu ja inimeste sissetulekute tasemega ning siin peaks mainima, et paljudes Euroopa riikides on viipemakse limiit oluliselt kõrgem, ületades ka 40 eurot," ütles SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann.

Siiski on ka Eestis erandeid. Näiteks SEB väljastab koolilaste ISIC-kaarte vaikimisi kümneeurose limidiiga.

"Sest nii nagu me teame, eriti algkoolilastel esineb vahel teatud hooletus oma asjade hoidmisel. Aga vanemad muidugi saavad limiiti ise suuremaks-väiksemaks sättida vastavalt lapse-noore vajadustele," põhjendas Piilmann.

Kuritarvitustest rääkida ei taheta

Ehkki viipekaart on kasutajale mugav, seostuvad sellega ka riskid: kes kaardi ära kaotab, riskib kuritarvitustega. Kuna PIN-kaarti viipemakse tegemisel sisestama ei pea, võib seda kasutada igaüks.

Nii Swedbank kui SEB tunnistavad, et nendeni on jõudnud info mõnest kuritarvitusest, ent kui palju kokku on võimalik raha võõralt kontolt kuni 25 euro kaupa varastada, enne kui kaart PIN-koodi hakkab küsima (juhl kui omanik kaotust või vargust ei avasta), pangad ei ütle.

"On esinenud vaid väga üksikuid juhtumeid. Lõputult viipemakseid teostada järjest ei saa ja aeg-ajalt tuleb tehing kinnitada PIN-koodiga," ütles Swedbanki krediitkaartide osakonna juht Kai Voore vaid.

"SEB viipefunktsioon on seadistatud selliselt, et aeg-ajalt peab ikkagi kinnitama oma ostu PIN-koodiga. Mis puudutab turvalisust, siis kuna viipemakse funktsioon oli enne Eestisse jõudmist testitud Euroopas vähemalt vie-kuue aasta jooksul, ei ole seoses sellega registreeritud erilist turvalisuse riski. See andiski uuele teenuse liigile võimaluse jõuliselt areneda üle terve maailma," lisas Piilmann SEB-st.

Varasemalt on Swedbank väitnud, et viipekaardid võimaldavad ostude eest maksta järjest ilma PIN-koodi sisestamata ja kaarti terminali panemata maksimaalselt kuni 50 euro eest ning SEB öelnud, et kaartide puhul kehtib vaikimisi kumulatiivne limiit päevas, mis on 50 eurot. Vajadusel saab klient teha limiidid netipangas veelgi väiksemaks.