Muudatuse mõte on tuua veel alla Eestis pensionifondide valitsemistasusid, mis on meil ajalooliselt üsna kõrged olnud ja suurendada tootlust. Uue süsteemi järgi võidaksid Eesti pensionikogujad lähiajal iga aasta umbes 15 miljonit eurot. Näiteks neljakümneaastase kogumisperioodi jooksul võiks see tulevaste pensionäride vara mahtu tõsta kuus protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Rahandusminister Toomas Tõniste ütles, et pensionifondidest rääkides on alati nende liiga väike tootlikkus alati mureks olnud.

"Võiks olla suurem. Ja ka see, et fondivalitsejate tasud on liiga kõrged. See tänane seadusemuudatus viibki tegelikult pensionifondide valitsemisetasud alla," lausus ta.

Rahandusministeeriumi hinnangul on fondid sunnitud vähenevate valitsemistulude valguses üle vaatama ka oma tegevuse ja näiteks müügikulusid kokku tõmbama. Samas märgib ministeerium, et ka madalamate tasude juures jääb pensionifondidele piisavalt sissetulekuid, et fonde edasi pidada.

LHV Varahalduse juhatuse esimees Mihkel Oja ütles, et eelnõul on kõigile pensionifondivalitsejatele kindlasti suur mõju.

"Nii investeerimistegevusele kui ka muudele operatsioonidele. LHV, kui me räägime puhtalt turunduskuludest, võib-olla konkurentidega võrreldes on vähem kulutanud turundusele, aga see kahtlemata avaldab mõju ka meie investeeringutele turundusse," lausus Oja.

Erinevate piirangute kaotamise läbi tekib pensionifondidele varasemast suurem võimalus investeerida kõrgema riskisuse aga ka kõrgema tootlusega varadesse nagu näiteks aktsiad. Ministeerium loodab seeläbi kasvatada pensionifondide tootlust. Selle kasvuks võimaldatakse tulevikus kehtestada fondidel ka edukustasu kasvult, mis ületab sotsiaalmaksu laekumise kasvu.

Swedbanki Investeerimisfondide juht Kristjan Tamla ütles, et koos tuleb vaadata tulemustasu ja pensionifondide investeerimispiiranguid.

"Kui me lõdvendame samaaegselt investeerimispiiranguid, lubame suuremat aktsiaosakaalu, siis ajalooliselt on aktsiainvesteeringud näidanud üle pika perioodi kõige paremat tootlust. Kui pensionifondidel lubatakse võtta suuremat aktsiariski, see loob üle pikema perioodi eeldused suurema tootluse saamiseks ja miks mitte ka sotsiaalmaksu laekumise kasvu löömiseks," sõnas Tamla.

Samas on osapooled ühel meelel, et lisaks tootluse võimalikule kasvule toovad muudatused kaasa pensionifondide investeeringute kasvu Eesti majandusse.