Eesti pensionifondide tootlus jääb alla inflatsioonile ({{commentsTotal}})

Pensionifondi reklaam Tallinnas.
Pensionifondi reklaam Tallinnas. Autor/allikas: FOTO PEETER LANGOVITS, POSTIMEES/ Eesti Meedia/ Scanpix

Eesti pensionifondide reaaltootlus oli eelmisel aastal -0,1 protsendiga Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriikide halvemuselt teine tulemusel ning jääb seega alla inflatsioonile.

Ainult Tšehhi pensionifondide tootlus oli mullu Eesti omast halvem -1,8 protsendiga.

OECD riikide pensionifondide kaalutud keskmine reaaltootlus oli mullu 6,6 protsenti.

Suurim tootlus oli 14,5 protsendiga Poolas, millele järgnesid 7,5 protsendiga USA ja 7,3 protsendiga Austraalia.

Läti pensionifondide keskmine tootlus oli mullu 0,8 protsenti ja Leedus 0,3 protsenti, selgub OECD pensioniturgude aastaraportist.

Eesti pensionifondide tootlus ei ole parem ka pikaajalises vaates. Viimase 15 aasta reaaltootlus on -0,2 protsenti aastas ning viimase kümne aasta reaaltootlus -1,3 protsenti aastas.

Kui vaadelda ainult viimast viit aastat, siis on Eesti pensionifondide reaaltootlus siiski kergelt positiivne ehk 2,1 protsenti aastas.

15 aasta võrdluses on lisaks Eestile ainsa riigina pensionifondide reaaltootlus negatiivne Lätis, kus see oli keskmiselt -0,5 protsenti aastas.

Eesti pensionifondide madal tootlus ei tulene ainult suurest hinnakasvust, sest ka nominaaltootluse poolest on Eesti OECD riikide seas viimaste seas. Viimase 15 aasta keskmine nominaaltootlus oli Eesti pensionifondidel kolm protsenti, ületades vaid Tšehhi 2,3-protsendilist keskmist aastatootlust.

Eesti pensionifondide varade maht moodustab Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP) 17,5 protsenti ning on selle näitajaga OECD riikide keskmiste seas, kuid jääb siiski oluliselt alla OECD kaalutud keskmisele tasemele 133,6 protsendile. Läti pensionifondide varade maht ulatub 13,8 protsendini SKP-st ning Leedus 7,2 protsendini. Suurim on see näitaja 208,4 protsendiga Taanis.

Eelmisel aastal kasvas Eesti pensionifondide varade maht aastaga 16,3 protsenti 4,04 miljardi euroni.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: