Kristjan Tamla: kas Eesti pensionifondide tootlus on tõesti Soome omast kehvem? ({{commentsTotal}})

Kristjan Tamla
Kristjan Tamla Autor/allikas: Jarek Jõepera

Eesti pensionifondide investeerimispiirangud olnud natuke liiga ranged, kirjutab Swedbank Investeerimisfondide juhatuse esimees Kristjan Tamla.

Sel sügisel on arutelu Eesti pensionisüsteemi ja pensionifondide tootluse üle olnud varasemaga võrreldes märksa elavam. Kes soovib süsteemi muuta, kes hoopiski ära kaotada.

Diskussiooni keskpunktis on olnud pensionifondide tootlus. Viidatakse Eesti II samba fondide kesistele tulemustele võrreldes teiste OECD riikidega.

Tootlus on kindlasti kõigi fondide (sh pensionifondide) üks olulisemaid aspekte. Kuid kas Eesti pensionifondide tootlus on tõesti nii kehv? 

Eesti pensionifondid rahvusvahelises võrdluses

Rahandusministeeriumi andmetel on alates II samba fondide loomisest pensionifondide tootlus ületanud inflatsiooni umbes 13 protsendi võrra (keskmiselt 0,8 protsenti aastas). See tähendab, et Eesti inimeste pensionisäästude ostujõud on kasvanud.

Samas, kõrvutades Eesti fondide keskmist tootlust teiste riikidega, oleme OECD pingereas pigem tagumiste seas. Miks see nii on?

Viimastel kuudel on Eesti pensionifondidele toodud mitmel korral eeskujuks Soome pensionifonde. OECD riikide pensionifondide tootlust võrdlev raport toob ära Soome fondide tootluse alates 2012. aastast (vt tabelit). Esmapilgul on võrdlusmoment tõepoolest kurb. Viimase kuue aasta jooksul on Soome pensionifondide tootlus edestanud Eesti pensionifondide vastavat näitajat pea 19 protsendi võrra.

Allikas: OECD, EVK

Fondide võrdlemine ei ole aga nii lihtne ülesanne. Pensionisüsteemid on riigiti erinevad ning tuleks ritta seada sarnase riskitaseme ja investeerimispiirangutega fondid. Näiteks riskantsemaid, kuid pikemas perspektiivis suuremat tootlust teenida võimaldavaid aktsiafonde ei saa võrrelda lühiajaliselt märksa stabiilsemate, kuid pikaajaliselt madalama tootluse ootusega võlakirjafondidega.

Kas võrdleme võrreldavaid asju?

OECD raport toob välja, et viimase 6 aasta jooksul on Soome pensionifondid investeerinud stabiilse iseloomuga instrumentidesse (peamiselt võlakirjadesse) keskmiselt 32 protsenti aastas. Ülejäänud 68 protsenti rahast on investeeritud kõrgema riskiga, kuid pikemas perspektiivis suuremat tootlust võimaldavatesse instrumentidesse.

Eestis lubab seadus hallata nelja erineva riskitasemega II samba pensionifondi. Nendest vaid kaks, nn agressiivsed (investeerivad kuni 50 protsenti rahast kõrgema riski ja tootluse ootusega varadesse) ja progressiivsed fondid (investeerivad kuni 75 protsenti rahast kõrgema riski ja tootluse ootusega varadesse) on võrreldavad Soome fondidega.

Soome pensionifondid paigutavad riskitaseme mõttes Eesti agressiivsete ja progressiivsete teise samba pensionifondide vahepeale. Kas ka sellise võrdluse puhul paistavad Eesti pensionifondid eeskujuks toodud Soome fondidega võrreldes oluliselt halvemad välja?

Allikas: OECD, EVK

Sarnasele riskitasemele viiduna muutub tootluste pilt Eesti ja Soome pensionifondide vahel üsna võrreldavaks – 41,2% Eestis vs 46,4% Soomes.

Lisaks tuleb arvestada, et OECD kajastab iga riigi paljude fondide keskmisi tulemusi ning iga üksik fond võib sellest oluliselt erineda. Näiteks Swedbanki pensionifondide tootlus on sarnase riskitaseme juures Soome pensionifondidega sisuliselt võrdne: 45% vs 46,4%.

Kuidas edasi?

Eesti II samba pensionisüsteem on maailma mastaabis noor ning enamike liitunute investeerimishorisont veel väga pikk (pensioniiga saabub aastakümnete pärast). Tagantjärele saab öelda, et selles valguses on meie pensionifondide investeerimispiirangud olnud natuke liiga ranged: seadusega lubatav kõrgema riski ja suurema tootluse ootusega investeeringute (eelkõige aktsiad) piirmäär oli kuni 2010. aastani maksimaalselt 50% ning seejärel maksimaalselt 75%.

Riigikogu arutab praegu seadusemuudatust, millega maksimaalne lubatav aktsiainvesteeringute määr tõuseks 100 protsendile. Kindlasti suureneb sellega Eesti pensionifondide lühiajaline kõikumine, kuid sellega koos kasvab võimalus saavutada parem tootlus pikema perioodi jooksul. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: