Saatejuht Margus Saar küsis Kondilt, miks Läti president valimised võitnud Koosmeelele kohe valitsuse moodustamise ülesannet ei anna.

"See on Lätis selline tava, et president on oma otsuses vaba. Ja tavaliselt ongi olnud nii, et president annab parteidele võimaluse omavahel kokku leppida ja asjad selgeks rääkida mitte ainult peaministrikandidaadi suhtes, vaid ka sisulistes küsimustes. Siis toimuvad läbirääkimised presidendiga ja alles seejärel tehakse lõplik otsus. See on Lätis kogu aeg nii olnud," rääkis Kond.

Kond ei osanud pakkuda, millised võiksid olla kompromissid, et mõni väikepartei siiski Koosmeelega koos valitsuse võiks teha. "Väga raske öelda, need on ikkagi maailmavaatelised erinevused. Need on lätlaste jaoks väga olulised teemad, mis ei kattu. Näiteks küsimus Läti keele teemal," lausus ta.

Kondi sõnul on ka jätkuvalt ka segane, kas leping Putini parteiga (Ühtne Venemaa - toim.) toimib või ei toimi. "Koosmeele juht Nils Ušakovs on küll öelnud, et see leping on peatatud või, et see ei oma Koosmeele jaoks mingit tähtsust, kuid samas ei ole ka päris kindlalt väidetud, et see oleks lõpetatud," sõnas Kond.
Lisaks omab Kondi sõnul tähtsust ka valitsemisse ja eelarveraha kasutamisse.

"Kui vaadata ka seda, mis on toimunud Riia linnaduumas, siis paljusid teisi parteisid häirib see, et väga palju raha suunatakse nendele allasutustele ja ka MTÜ-dele, mis on seotud sellesama Koosmeele endaga," ütles Kond.

Läti parlamendivalimised võitis venemeelseks peetav sotsiaaldemokraatlik Koosmeel, kuid valitsusse nende esindajad ilmselt jälle ei pääse. Praegune koalitsioon kaotas suure hulga seimi kohti. Tõenäoliselt üritatakse nüüd moodustada neljast või viiest parteist koosnevat vikerkaarevalitsust. President Raimonds Vejonis teatas pühapäeval, et annab poliitikuile omavahel kokkuleppele jõudmiseks aega kaks nädalat.