Koosmeel kogus laupäevastel valimistel 19,8 protsenti häältest. Järgnesid KPV LV 14,25 ja Uus Konservatiivne Partei 13,59 protsendiga.

Neljandaks tuli valimistel Euroopa- ja NATO-meelne liberaalne erakond Arengu Eest/Poolt! 12,04 protsendiga. Erakond edestas praeguse paremtsentristliku koalitsiooni erakondi, sealhulgas viiendaks jäänud Rahvuslikku Liitu, mida toetas 11,01 protsenti hääletanuist.

Peaminister Maris Kucinskise paremtsentristliku Roheliste ja Talurahva Liidu poolt hääletas 9,91 protsenti valijaist ning viimasena ületas viieprotsendise valimiskünnise 6,69 protsendiga Uus Ühtsus.

Valimisosalus oli Läti iseseisvuse taastamise järgse aja madalaim: 54,6 protsenti. Hääleõiguslikke kodanikke oli 1 548 100, kuid hääle andis 845 196 inimest.

Esialgseil andmeil saab Koosmeel uues parlamendis 23 kohta. KPV LV ning Uus Konservatiivne Partei saavad mõlemad 16 kohta, Arengu Eest/Poolt! ja Rahvuslik Liit saavad mõlemad 13, Roheliste ja Talurahva Liit saab 11 ning Uus Ühtsus saab kaheksa kohta.

Kokku sai parlamenti seitse erakonda

Kõik teised jäid valimiskünnise alla, kuid kolm neist saavad riiklikku toetust kuni järgmiste parlamendivalimisteni: Läti Regioonide Blokk, Läti Venelaste Liit ja Progressiivsed. Esimene neist sai 4,14 protsenti, teine 3,2 protsenti ja kolmas 2,61 protsenti häältest.

President Raimonds Vejonise sõnul võivad valitsuse moodustamise kõnelused kujuneda keeruliseks, sest riigi sisepoliitiline maastik on valimiste järel killustunud. Samas ootab ta, et saab alustada konsultatsioone uue peaministriga hiljemalt kahe nädala pärast.

Üksmeele esimees Nils Ušakovs rõhutas, et tema erakonnata stabiilset valitsust kokku panna ei saa.

"Teistlaadi koalitsioon koosneks võõravihkajatest ja homoõiguste toetajatest. Selline saaks püsida vaid kaks või kolm nädalat," ütles ta.

Koosmeel, mis on populaarne Läti 1,9 miljonist elanikust üle veerandi moodustavate etniliste venelaste seas, on võitnud suurima hulga hääli kolmedel viimastel valimistel.

Ent see pole kunagi pääsenud valitsusse, sest ei ole suutnud leida koalitsioonipartnereid.

Üksmeel ja kaks parteid saaksid kokku panna koalisiooni, millel on 100-kohalises parlamendis 55 mandaati.

"KPV LV võib töötada kõigiga, meil ei ole punaseid jooni ühegi teise poliitilise jõuga," ütles KPV LV peaministrikandidaat Aldis Gobzems viimases teledebatis.

KPV LV endisest näitlejast liider Artuss Kaiminš peeti juunis lühiajaliselt väidetava korruptsioon eest kinni, kuid valijaid ei paistnud see häirivat.

Praegune parlament töötab novembrini, kuni erakonnad peavad koalitsioonikõnelusi, millega tehakse algust järgmisel nädalal.

Praegune kolmeparteiline koalitsioon on suutnud 2008. aasta finantskriisis ränga hoobi saanud majanduse korda saada, kuid sel ei ole õnnestunud veenda muutusi ootavaid valijaid.

Koosmeel oli suutnud värvata esinumbriteks mitu tuntud lätlast ja sellele ennustati valimiseelsetes küsitlustes vähemalt 28 kohta parlamendis.

"Inimesed on väsinud raskest tööst, mida oli vaja Läti majanduskriisi lahendamiseks. Nüüd tahavad hääletajad uusi nägusid, sest praegused ministrid ei saa pakkuda midagi rõõmsat. Ja siin kannabki populism oma kõrred kuhja," ütles ühiskonnateadlane Filips Rajevskis.

"Koosmeel on Euroopa Liidule Trooja hobune, kui rääkida ühtsest Venemaa poliitikast," märkis mõttekoda Centre for East European Policy Studies esindav Andis Kudors uudisteagentuurile Reuters.

Valimisi varjutas ka häkkerirünnak populaarsele sotsiaalvõrgustikule Draugiem.lv, kuhu ilmus venekeelne sõnum.

"Seltsimehed lätlased, see puudutab teid. Venemaa piiridel ei ole lõppu, millele lisati pilte eraldusmärkideta Vene sõduritest Krimmi vallutamas, Vene tankidest Moskvas paraadil ja muigavast Vene presidendist Vladimir Putinist.