Läti seimivalimised võidab esialgsete tulemuste kohaselt Koosmeel ({{commentsTotal}})

{{1538779920000 | amCalendar}}
Foto: SCANPIX / EPA

Läti seimivalimised võidab esialgsete tulemuste kohaselt kohalike venelaste hulgas populaarne erakond Koosmeel, mis on kogumas 20,01 protsenti häältest.

Loetud on 950 valimisjaoskonna hääled 1078-st.

Järgnevad KPV LV 14,2, Uus Konservatiivne Partei 13,44, Arengu Eest/Poolt! 11,43, Rahvuslik Liit 10,87, Roheliste ja Talurahva Liit 10,57 ja Uus Ühtsus 6,49 toetusprotsendiga.

Väiksema toetusega on Läti Regionaalne Liit 4,24 ja Vene Liit 3,39 protsendiga.

Valimisosaluseks kujunes keskvalimiskomisjoni internetikülje andmetel 54,51 protsenti.

ERR-i toimetaja ja Läti poliitika asjatundja Ragnar Kond rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis, et mis saab koalitsioonist on praegu väga segane. "Ametis olev valitsus on saanud vastu näppe ja nende kohad seimist on kadunud," rääkis Kond.

Ta märkis, et Lätis läheb majandusel hästi, kuid valitsust ei toetata ja rahvas ei tunneta reforme oma tasku peal. "Tulemused pole rahvani jõudnud ja valimised võidavad populistid, kuid keegi on teinud raske töö ette ära."

Kondi hinnangul jääb valimiste võitja Koosmeel valitsuse moodustamisest siiski kõrvale.

Läti president Raimonds Vejonis kommenteerib valimisi alles pärast lõplike tulemuste selgumist, ütles ööl vastu pühapäeva BNS-ile pressinõunik Kristine Klaveniece.

Läti seimi pääsenud erakonnad alustavad koostööläbirääkimisi järgmisel nädalal, teatasid ööl vastu pühapäeva mitmete parteide juhid. Ühtlasi olid mõned parteiliidrid seisukohal, et initsiatiiv valituse moodustamiseks peaks kuuluma paremtsentristlikule erakonnale, mis saab kõige rohkem valijate hääli.

"Ükski valitsuse koosseis ei ole võimalik ilma Koosmeeleta. Teistlaadi koalitsioon koosneks võõravihkajatest ja homoõiguste toetajatest. Selline saaks püsida vaid kaks või kolm nädalat," rõõmustas Koosmeele esimees Nils Ušakovs.

Läti peaminister Māris Kučinskis ütles laupäeval seimivalimistel häält andes, et iga elanik peab kõrvaltvaatamise asemel valimistel osalema. Peaminister märkis, et kampaaniaaegset retoorikat ja seda arvestades, et mõned jõud tahavad muuta Läti praegust kaitsepoliitikat ja suhtumist Euroopa Liitu, on tegemist tähtsate valimistega.

Koosmeel oli suutnud värvata esinumbriteks mitu tuntud lätlast ja sellele ennustati valimiseelsetes küsitlustes vähemalt 28 kohta parlamendis. Selle tulemuse ja populistlike uustulnukate abiga võib erakond viimaks valitsuse moodustamiseni jõuda. Koosmeele potentsiaalse koalitsioonipartnerina nähakse endise näitleja Artuss Kaimiņši juhitavat populistlikku KPV LV-d.

"Inimesed on väsinud raskest tööst, mida oli vaja Läti majanduskriisi lahendamiseks. Nüüd tahavad hääletajad uusi nägusid, sest praegused ministrid ei saa pakkuda midagi rõõmsat. Ja siin kannabki populism oma kõrred kuhja," ütles ühiskonnateadlane Filips Rajevskis.

"Koosmeel on Euroopa Liidule Trooja hobune, kui rääkida ühtsest Venemaa poliitikast," märkis mõttekoda Centre for East European Policy Studies esindav Andis Kudors uudisteagentuurile Reuters.

Valimas käis esialgsetel andmetel üle poole hääleõiguslikest kodanikest

Valimisjaoskonnad suleti kell 20 ja esialgseil andmeil käis hääletamas üle poole hääleõiguslikest kodanikest, vahendas "Aktuaalne kaamera". See tähendab, et valimisaktiivsus jäi madalaks.

Äsja avaldatud uurimuse "Läti baromeeter" andmetel toimusid valimised olukorras, kus endiselt vaid väiksem osa küsitletutest on Läti arenguga rahul.

Läti sotsiaalvõrgustikku tabas Kremli-meelne küberrünnak

Läti populaarne sotsiaalvõrgustik langes laupäeval küberrünnaku ohvriks. Seda rünnanud häkkerid kasutasid platvormi Kremli-meelsete sõnumite saatmiseks.

Sotsiaalvõrgustiku draugiem.lv, mida tuntakse naaberriikides platvormina Frype.com, veebilehele ilmus venekeelne sõnum "Kamraadid lätlased, see puudutab teid. Venemaa piiridel pole lõppu".

Draugiem.lv-st on Lätis sotsiaalvõrgustike arvestuses populaarsem vaid Facebook.

Läti infotehnoloogia turvalisuse tagamise institutsioon (Cert.lv) teatas, et küberrünnak sotsiaalvõrgustiku vastu ei kujutanud endast ohtu riiklkule julgeolekule ning häkkerid ei suutnud varastada kasutajate andmeid.

Välisminister Edgars Rinkēvičs ütles, et laupäevase küberrünnaku taolisi vahejuhtumeid oli oodata ning riigi institutsioonid on hästi valmistunud igasuguse sekkumise tõrjumiseks Läti valimistesse.

TAUST

Laupäeval toimuvate Läti parlamendivalimiste tulemus oli üsna raskelt prognoositav, sest paljud valijad polnud veel septembris oma otsust teinud. Veelgi keerulisem küsimus on aga see, milline valitsuskoalitsioon võiks valimiste järel Lätit juhtima hakata.

Analüütikute hinnangul pole end praegu sotsiaaldemokraatideks pidav, kuid konkurentide poolt endiselt Kremli-meelseks peetud Koosmeel olnud kunagi nii lähedal valitsusse pääsemisele kui praegu. Teisalt näitavad küsitlused, et poliitilised jõud on killustunud ja peaminister Maris Kućinskis näeb pärast korralisi valimisi ka erakorraliste valimiste võimalust, nentis esmaspäeval "Välisilm".

Kõige populaarsema erakonna staatus pole aga Koosmeelele seni valitsusse pääsu võimaldanud. Nüüd on nende šanss tavalisest kõrgem, sest 16 nimekirjast ennustatakse parlamenti pääsu seitsmele, kellest mitte kõik pole kinnitanud, et Koosmeel on nende jaoks punane joon.

Osa Läti ajakirjanikke väidab, et Koosmeele partneriks seimis võib saada uus, kuid suure populaarsustõusu teinud partei Kellele Kuulub Riik? ehk KPV. Neil on üle kuue protsendi toetajaid. Nad kannavad kõige radikaalsemaid muutuste ideid ja kriitikud on neid süüdistanud populismis.

Kõik kolm praeguse koalitsiooni osapoolt - lisaks Roheliste ja Talurahva Liidule ka Rahvuslaste Ühendus ja Uus Ühtsus - on teatanud, et praegune valitsus võiks jätkata, sest paljud alustatud reformid vajavad lõpetamist. Pole aga selge, kas selleks hääli jagub, sest rahvuslaste toetus on seitse protsenti ja Uue Ühtsuse populaarsus praegu alla valimiskünnise.

Senine seimi koosseis

Valitsuskoalitsioon

Ühtsus - Vienotība (23 kohta);

Roheliste ja Talurahva Liit - Zaļo un Zemnieku savienība, ZZS (21 kohta);

Rahvuslik Liit "Kõik Läti eest!" – "Isamaale ja Vabadusele/LNNK" - Nacionālā apvienība "Visu Latvijai!" – "Tēvzemei un Brīvībai/LNNK" (16 kohta);

Opositsioon

Koosmeel - Sociāldemokrātiskā Partija "Saskaņa" (24 kohta);

Läti Regioonide Liit - Latvijas Reģionu apvienība (7 kohta);

Südamest Lätile - No sirds Latvijai (7 kohta);

Kellele kuulub riik? - Kam pieder valsts? (1 koht).

Reiting

Eelmiste valimistega võrreldes on Läti poliitiline maastik oluliselt muutunud - on toimunud lahkuminekuid, sõlmitud liitusid ning esile on kerkinud uusi parteisid.

Hetkel on populaarseimaks parteiks endiselt Koosmeel 17,2 protsendiga, järgnevad Roheliste ja Talurahva Liit 9,4; Rahvuslik Liit 6,9 ja Kellele kuulub riik? 6,2 protsendiga. Viiest protsendist kõrgema toetusega on septembri seisuga ka Uus Konservatiivne Partei (5,2%) ja paremliberaalide Arengu Eest! (5%).

Kõige raskem olukord on kunagisel pikaaegsel paremtsentristlikul võimuparteil Ühtsus, mis on valimistel nüüd Uue Ühtsuse nime all. Erakonnast on osa poliitikuid lahkunud muudesse parteidesse ning hetkel võib Uuel Ühtsusel olla tõsiseid probleeme valimiskünnise ületamisega.

Märkimisväärne on ka see, et veel septembris selgus ringhäälingu vahendatud arvamusküsitlusest, et 12,7 protsenti valijatest ei kavatse valima tulla ning et 25,5 protsenti valijatest pole oma otsust veel langetanud.

KUIDAS LÄTI VALIMISPROTSESS TÖÖTAB

Laupäeval 6. oktoobril toimuvate valimiste näol on tegemist 13. korraga, kui 100-aastase Läti Vabariigi ajaloos inimesed parlamendivalimistel hääletada saavad. Läti valimissüsteem on üsnagi keeruline ja mõned põhimõtted, kuidas 100 rahvasaadikut nelja-aastaseks ametiajaks seimi pääsevad, on ainuomased Lätile.

Kandidaadid

Seimi kandideeriv inimene peab olema kas registreeritud poliitilise partei või parteilise valimisliidu liige. Käesolevate valimiste jaoks tuli parteidel oma kandidaatide nimekirjad esitada keskvalimiskomisjonile (CVK) ajavahemikus 18. juulist 7. augustini.

Kandidaadid peavad olema Läti kodanikud, mõnel juhul on lubatud ka topeltkodakondsus, kes on 21-aastased või vanemad. Teatavaid piiranguid on rakendatud kunagise kommunistliku partei liikmete, nõukogudeaja võimukandjate, kinnipeetavate ning psüühiliselt haigete inimeste suhtes.

Parteid saavad valimisnimekirja lisada maksimaalselt 115 kandidaati. Partei järjekorranumber valimissedelil selgub loosimisega.

Praegustel valimistel on 16 valimisnimekirja kokku 1461 kandidaadiga. See arv natuke vähenes, kui mõned kandidaadid CVK poolt kõlbmatuteks tunnistati.

2018. aasta valimistel on 68 protsenti kandidaatidest mehed, 32 protsenti naised. Eelmistel, 2014. aastal toimunud valimistel olid vastavad näitajad 67 ja 32 protsenti.

Kandidaatide keskmine vanus on 46,5 eluaastat.

Valimisõigus

Hääle saavad anda kõik Läti kodanikud, kes on 18-aastased või vanemad.

Nõukogude Liidu okupatsiooni eripärast tulenevalt elab Lätis, nagu ka Eestis, märkimisväärne hulk kodakondsuseta isikuid. Nemad parlamendivalimistel hääletada ei saa, ka siis mitte, kui neil on alaline elamisluba. Läti valimistel osalemiseks tuleks läbida naturalisatsiooniprotsess ning võtta vastu Läti kodakondsus.

Läti rahvaarv on ligi kaks miljonit ning valimisõiguslikke kodanikke on umbes 1,54 miljonit.

Valimisjaoskonda minnes tuleb võtta kaasa pass, kuhu saadakse pärast valimist ka spetsiaalne tempel.

Selle aasta valimistel saab valimisjaoskondades kasutada ka elektroonilist ID-kaarti, kui selleks on varem saadud spetsiaalne dokument. Sisuliselt käib see mõne tuhande inimese kohta, kellel on selline ID-kaart, aga pole vormistatud passi.

Erinevalt Eestist Lätis e-valimisi ei ole.

Piirkonnad

Läti valimised toimuvad proportsionaalse süsteemi alusel.

Riik on jagatud viieks valimispiirkonnaks ning selle piirkonna jaoks eraldatud seimikohtade arv tuleneb selles piirkonnas elavate valimisõiguslike kodanike arvust. Nendeks piirkondadeks on

Riia (35 kohta), Vidzeme (25 kohta), Latgale (14 kohta), Zemgale (14 kohta) ja Kurzeme (12 kohta).

Riia rahvaarvu suurenemise tõttu on sellele piirkonnale eraldatavate kohtade arv pidevalt kasvanud - 2014. aasta valimiste ajal oli Riial veel 32 kohta, ning 1990. aastal vaid 24 kohta.

Igal kandidaadil tuleb valida, millises piirkonnas ta kandideerib.

Kampaania

Valimistele eelnev kampaania algas 120 päeva enne valimispäeva.

Alates 30. septembrist on keelatud valimisreklaam televisioonis.

Valimispäeval ja sellele eelneval päeval on keelatud valimisreklaam raadios, tänaval ja avalikes siseruumides, väljaannetes ja internetis. Internetis on lubatud valimismaterjalid vaid erakondade ja valimisliitude veebilehtedel.

Valimispäeval on keelatud igasugune valimiskampaania valimisjaoskondades ja 50 meetri kaugusel hoone sissepääsust.

Valimispäev

Valimispäeval on avatud 6954 valimisjaoskonda, mis on avatud kella 7 kella 20-ni.

Kolmapäevast reedeni toimusid 58 valimisjaoskonnas eelvalimised.

Lisaks saavad Läti kodanikud käia valimas 45 välisriigis kokku 121 valimisjaoskonnas. Välismaal antud hääli arvestatakse Riia valimispiirkonna tulemuses.

Need, kes ei saa valimispäeval tervislikel põhjustel valimisjaoskonda tulla, saavad taotleda ka seda, et valimisametnik külastab neid hääletamise võimaldamiseks kodus.

Erinevad meetmed on mõeldud ka selleks, kuidas saavad hääletada missioonil viibivad kaitseväelased ning need kinnipeetavad, kellel on valimisõigus säilinud.

Hääletamine

Pärast isiku tuvastamist saab iga valija suure hulga pabereid, mille seas on selle piirkonnas piirkonnas kandideerivad valimisnimekirjad ja templiga ümbrik.

Valija valib seejärel erakonna või valimisliidu nimekirja, mille poolt ta soovib hääletada. Läti puhul on eripäraks see, et valija ei pea ilmtingimata midagi sellele nimekirja paberile kirjutama - paberi võib lihtsalt ümbrikusse panna ja valimiskasti poetada ning poolthääl läheb sellele parteile/valimisnimekirjale.

Samas on valijal võimalus ka sellele paberile juurde kirjutada. Täpsemalt saab ta nimekirjas mainitud kandidaadi nime juurde kirjutada pluss- või miinusmärke, mis mõjutab seda, kas need kandidaadid liiguvad poolthääle saanud valimisnimekirjas paremale või halvemale kohale.

Tulemused

Hääli hakatakse lugema kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist.

Erakonnad, kes koguvad vähemalt viis protsenti häältest ehk ületavad valimiskünnise, saavad seimis vähemalt ühe koha. Lõplik kohtade arv ja jaotumine seimis arvutatakse välja üsnagi keerulise proportsionaalse süsteemi alusel.

Valimistulemusi hakkab CVK veebileht avalikustama vastavalt häältelugemise tempole valimisjaoskondades. Üldiselt peaks pool häältest olema loetud öösel kella neljaks ning suurem osa kella

kuueks hommikul. CVK teeb esialgsed valimitulemused teatavaks üldiselt valimispäevale järgneval päeval, lõplik tulemus selgub nädala pärast ning CVK teeb teatavaks ka kuupäeva, mil seimi uus koosseis esimest korda istungile koguneb.

Seejärel algavad aga tõenäoliselt küllaltki keerulised võimukõnelused. Presidendil on õigus teha ettepanek valitsuse moodustamiseks igaühele, kelle puhul on alust arvata, et tal õnnestub toimiv valitsus moodustada. Seega ei pea riigipea ilmtingimata pakkuma seda võimalust esimesena kõige rohkem hääli kogunud erakonna peaministrikandidaadile.

 

Allikas: ERR/BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: