Läti rahvas on oma otsuse teinud, sest ka valimispäeval jaoskonnas käimata jätmine on otsus. Nüüd on keeruline valitsust moodustada, aga eks poliitikud ole rahva jaoks nende tegevuse mõistmise ise keerulisemaks teinud.

Lõpetav seimi koosseis pole enam kaugeltki see, kellele rahvas nelja aasta eest mandaadi andis. Üks võimuparteidest - Ühtsus - on nii palju laiali pudenenud, et seimis saadikuid kohates ei oska kohe öeldagi, millisesse erakonda nad hetkel kuuluvad.

Oma erakonnaga on parem, näitasid ka valimistulemused - 45 kohta sajast anti uutele tulijatele, 32 praegusele koalitsioonile ja 23 enda sõnul üldsegi mitte venemeelsele, vaid sotsiaaldemokraatlikule Koosmeelele.

Ainult et need 45 uute tulijate häält jagunevad kolme erakonna vahel laiali. Ja koalitsiooni kokkusaamiseks on vaja nelja või isegi viie nimekirja osalust seitsmest. Aga Läti oludes viiekesi midagi toimivat kokku leppida on keeruline. Kolm senise valitsuse liiget ei saanud rahvalt üldse parlamendimandaati ja osa tuntud poliitikuid loobus kandideerimisest. Nagu ka Vidzeme partei juht Vents Armands Krauklis.

"Paljudes Euroopa riikides jaguneb võim parem- ja vasakpoolsete parteide vahel. Lätis on aga tavapäraselt nii, et võim jaguneb populistide ja harjumuspäraste erakondade vahel. Seekord olid need valimised, kus oli juba ammu oodata, et populistid saavutavad häid tulemusi. Ja nii ka läks. Neil valimistel räägiti väga vähe majandusest, maksudest ja sellest, kuidas Läti võiks areneda. Palju oli lahmimist - vargad, need tuleb panna vangi, kõike tuleb hakata otsast üles ehitama. Valitsusparteid püüdsid siin kuidagi kaasa mängida, esitamata oma programmi - teeme neid asju ja need on tähtsad," rääkis Krauklis.

Valimiste üks suuremaid vastuolusid on ka see, et rahvas väljaspool pealinn Riiat ootab poliitikutelt regioonide elu tugevamat toetamist, kuid samas hääletas Regioonide Ühenduse napilt valimiskünnise joone taha.

"See on omavalitsuste jaoks mõistagi probleem. Ka Roheliste ja Talurahva Liit, kes on omavalitsustes hästi esindatud, kaotas oma mõju valitsuse tööle. Regioonide Ühendus, kes on teine suurem poliitiline jõud, ei pääse üldse valitsusse. Vaatame murelikult tulevikku - milliseks regionaalpoliitika nüüd kujuneb?" nentis Krauklis.

Läti juhtivaid sotsiolooge Arnis Kaktinš on oma uuringufirmaga SKDS pidanud aastaist aastaisse selgitama, miks Läti uued parteid tekkimise järel kiiresti kaovad. Oli Zatlersi Reformipartei - enam pole, oli Südamest Lätile - tegi valimistel olematu tulemuse.

"Suurel osal valijatest, kes soovivad muutusi, tekitab õudu see, mida nad uutes parteides näevad. Nii tekib dilemma - ühest küljest sooviks muutusi, kuid teisalt - need, kes võiksid muutusi tuua, tekitavad õudust ja hirmu," märkis Kaktinš.

Koosmeele peaministrikandidaat Vjaćeslavs Dombrovskis on korduvalt kinnitanud, et nüüd ilma nendeta enam stabiilset valitsust teha ei saa. Mitteametlikke jutuajamisi on Dombrovskise sõnul Koosmeele valitsusse kaasamise üle olnud, kuigi kõik teised kinnitavad, et Koosmeel jääb kõrvale.

Populismis süüdistatud seltskond erakonnast Kellele Kuulub Riik? alustab läbirääkimisi samuti 16 kohta saanud Uue Konservatiivse Parteiga ja loodab nii moodustada tulevase koalitsiooni tuumiku. Kokku annaks see 32 kohta, ainult et samuti populismis süüdistatud konservatiivid pole kindlalt öelnud, et just Kellele Kuulub Riik? neile enam huvi pakuks.

Neljandaks jäänud Läti arengu toetajad erakonnast Arengu heaks! Poolt! ootavad, et rohkem hääli saanud kolleegid koalitsiooniläbirääkimisi vedama hakkaks. Ja Uus Ühtsus esitas tingimused, mille täitmisel on nemad valmis valitsusliiduga ühinema.

"Lähema nelja aasta jooksul näeb kogu rahvas, kuidas on võimalik töötada!" lubas Uue Konservatiivse Partei esimees Janis Bordans.

"Hinnang valitsuse tööle on väga halb. Sellest on saanud vähemusvalitsus. Selles olukorras polnud ühtki opositsiooniparteid, kes täitnuks rahva ootused suurte muutuste järele," nentis omakorda Arengu heaks! Poolt! juht Juris Puce.

"Igaüks neist seitsmest parteist on väljas oma huvide eest. Nii võib juhtuda, et tegelikult ei muutu midagi," arvas aga erakonna Kellele Kuulub Riik? esimees Artuss Kaiminš.

Praegune peaminister, Roheliste ja Talurahva Liitu esindav Maris Kućinskis ütles aga, et tal pole oma töös millegi üle kahetseda ja kui saaks aega tagasi pöörata, teeks ta valitsusjuhina kõik samamoodi.

"Välisilma" stuudios kommenteeris valimistejärgset olukorda Lätis ka ERR-i korrespondent Ragnar Kond (lisatud videos).